osas ebaõiglaselt koheldud, käitub ta ka vastumeelselt õe või vennaga. Lapsepõlv jääb ning sellest ei saa üle ega ümber. Erinevad tunded võivad seostuda lapsepõlvega, näiteks solvumine. Isa ja tütre suhe on tütre arengus väga oluline, samuti ka isa suhe emaga. Tüdrukud, kes ei ole isaga hästi läbi saanud, neil on ka raskem hiljem toime tulla 5 elusituatsioonidega nagu näiteks mõne töökoha kaotamine või poiss-sõbra poolt maha jätmine. Sellistel puhkudel tunneb tüdruk, et isaga kogetu kordub ja ta tunneb, et ta ei vääri midagi. Kui ühiskond oleks naiste juhitud, siis poleks isa-tütre suhtel samasugust tähendust. Sellepärast on ka isade suhtumine tütardesse kasvueas eriti oluline. Samamoodi on ka ema ja poja suhtega, kuid praegu ei ole halval ema-poja suhtel poistele nii halba mõju, kui on halval isa-tütre suhtel tüdrukutele
keskmise (omamoodi kuldse kesktee) leidmises. Kuldset keskteed võib leida vaid neis asjades, mis iseenesest ei ole ei head ega halvad, kuid mis võivad muutuda sellisteks liialduse või puuduse korral. Kuidas aga leida kuldset keskteed? Selleks on tarvis arukust, s.o dianoeetilist voorust. Kui arukusest tuleb puudu, siis tuleb lihtsalt järgida vooruslike inimeste eeskuju (mis on ju ka tegelikult üpris arukas). Arukus aitab teadmisi elusituatsioonidega kohandada. Kõik see nõuab kogemusi. Näiteks selleks, et olla mehine, on tarvis õppida olema mehine, läbida mehisuse kool. Kuldse kesktee mõõdupuud saab rakendada ainult selliste asjade suhtes, mis iseenesest ei ole ei head ega halvad. Näiteks tunded iseenesest ei ole ei head ega halvad; pahe tuleneb liialdusest või puudusest. Võtame näiteks enesekindluse (eneseusalduse), mis iseenesest ei ole ei hea ega halb. Kuid kui inimene on liiga enesekindel, siis see on pahe arulagedus