kannatada, kuna Anna kutsub juba armukese koju. Karenin ütleb välja, et ta annab Annale lahutuse tingimusel, et poeg jääb Kareninile. Anna armastab oma poega meeletult. Siin on näha, et Karenin ei ole puhas bürokraat. Ta armastab tõeliselt oma naist. Karenin ei saa kuidagi öelda, et ta on väga palju kannatanud. Anna ei ole seda uskunud. Aga nüüd usub. Anna süü ei seisne ainult truudusemurdmises. Tolstoile on tähtis see, et Anna ja Vronski tunnevad oma elusisu liiga kitsarinnaliselt. Anna eesmärgiks on ainult kirg. Vronski hakkab tüdinema. Anna hukutab ennast ise, sest ta kannatab nii palju, et tal on kergem surra. Vronskile vastandab Tolstoi autobiograafilise tegelase Levini [ljovin]. Levini elu on teistsugune. Tal on palju teisi huvisid. Ta on mõisnik, töötab koos talupoegadega. Levinil on olemas ka filosoofilised huvid, nagu Tolstoil endalgi. Levin on kahekordne nägemine. Ta 35
huvide, tunnete ja afektide mõul (eriti Gabriel), mille tõtu nende tegevuses on teatavat juhuslikkust ja jäjekindlusetust. Kangelane on seda suurem ja üevam, mida tugevam on tema side rahvahulkadega, mida selgemini me tunneme ja näme tema taga rahva fü usilist ja moraalset jõdu. Selles suhtes ei suuda Villu ja Gabriel tõsta võdsetena Tasuja kõvale. Tasujal on «isamaa üe kõge», võtlus rahva õne ja vabaduse eest on tema püim eesmäk ja elusisu, Villul ja Gabrielil jä ab aga üdine sageli isikliku varju. Tuleb eriliselt alla kriipsutada seda suurepäast kordaminekut, millega Bornhöe on loonud Tasuja võtlejakuju, keda julgesti võb kõvutada juba rahvuseepose kangelase Kalevipojaga. Mõdagi on õpida Bornhöe positiivse kangelase kujutamise oskusest, niisuguse kangelase loomise oskusest, kes haarab lugejat hingepõjani ja jä ab igaveseks tema kujutluses elama.
annaabi.ee 
