planeeritult pidid. Kuna III peatükk on paljugi seotud matemaatikaga, siis modelleerimise käigus võib ka arvestada funktsioonide koostamisega, mille argumendiks on aeg. Nimelt, aeg on oluline komponent süsteemi käsitlemisel kui ka koostamisel/teostamisel. Süsteemsed elemendid tihtipeale sõltuvad üksteisest või mõningast välisest allikast, mis tähendab, et kui ei ole pidevat, pädevat ning kiiret elementide toided või elushoidmist, siis võib see lõppeda süsteemi surmaga. Ergo, aeg on süsteemi käsitlusel elulise tähtsusega. Süsteemi koostamine või käsitlemine vajab tihtipeale ka süsteemi hindamist, mis on tegevus, mille käigus omistatakse süsteemidele ja mõjuteguritele eri skaaladelt pärinevaid väärtusi (Loorents, 117). Hindamine antud juhul tähendab eelkõige seda, et enne süsteemi määratlemist tuleb kindlaks teha mida, milliste väärtustega ning millisel viisil süsteemi käistletakse
kaotas võime ulatuda vahetult oma publikuni. Kirjandus hakkas vajama vahendamist, tõlgendamist, seletamist jne. Kui kirjandus suudab noori võluda ilma kriitika või teooria vahenduseta, asub ta veel kadestamisväärselt eelmodernses faasis. 1 Seega selleks, et kohati keeruline tekst jõuaks ka lugejani on tarvis uurida kirjandust. Nüüdsel ajal vajab kirjandus vahendamist, tõlgendamist, populariseerimist, elushoidmist. Kirjanduskriitika ja kirjandusteadus. Lad.k criticism igasugune kirjanduse üle arutamine. E.k kriitika pigem raamatuarvustus, akadeemiline sfäär seega kirjandusteadus. Kirjanduskriitika ei ole ainult (või eelkõige) hinnangu andmine, kritiseerimine, vaid ka kirjandusteose seletamine (tähendus, vorm, esteetiline väärtus). 3.1. Mis on kirjanduskriitika (sh kirjandusteaduslikud käsitlused) otstarve?