Tema arvates olid ka loomad mehhanismid. Isaac Newton Newtonit on peetud 17. sajandi suurimaks füüsikuks, astronoomiks ja matemaatikuks. Tema üks esimesi leiutisi oli peegeltelesoop. Ta jõudis järeldusele et planeedid tiirlevad ümber Päikesemööda elliptilisi trajektoore. Ta on ajalukku läinud mehaanika põhialuste ja gravitatsiooniseaduste kirjutamistega. Karl Linne Karl Linne (1707-1778), kes oli Rootsi loodusteadlane ja arst, kaasaegsete elusaorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja, süstematiseeris elavat loodust. Ta leidis et elav loodus jaguneb kolmeks: taime-, looma- ja kiviriigiks. Kiviriiki pidas ta eraldi riigiks, sest ta pani tähele kuidas kivid kerkivad maapinnale põldudes ja aedades. Taimeriigi puhul ta rõhutas sugulist paljunemist. Linne jagas taime- ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvasse liikidesse. Samuti andis ta ladinakeelsed nimetused 5900 taimele. Charles Darwin
Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks. Avastas ka, et Päike koosneb paljudest värvidest. Ta pani aluse ka gravitatsiooniseadusele. Mis tahes kaks keha tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. 1703. aastal valiti Newton Londoni Kuningliku Seltsi eesotsa ja 2 aastat hiljem tõsteti ta aadliseisusesse. Karl von Linné oli rootsi loodusteadlane ja arst, kaasaegse elusaorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja. Ta huvitus juba lapsest peale loodusest ja korraldas uurimisretki Rootsis igas võimalikus piirkonnas. Linné asus loodust süstematiseerima. Ta jagas taime- ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse, andes neile kõigile ladinakeelsed nimetused(üldjuhul olid need taimed). Valgustusajastul tekkis ka keemia. Keemia on alguse saanud avastusest, et tule mõjul võib üks aine muunduda teiseks
annaabi.ee 
