Yamamoto: elusus on universaalne, avaldub mingil viisil kõigis maailma keeltes, inimtunnetuse jaoks on elusus gradatsioonilise loomuga. Elusaks peetakse liikumisvõimelisi ja selliseid, kelle suhtes tekib empaatia (vrd amööb, kärbes jt). Piiripealsed on masinad, organisatsioonid, kogukonnad, loodusnähtused. Rohtmaa: eesti keeles kõrgemad loomad on elusamad kui madalad, loomad elusamad kui taimed-seened, loodusjõude ei tajuta elusatena, keerukaid süsteeme tajutakse elusamatena kui lihtsamaid (arvuti ja kell). Soome k markeeritakse omajat vastavalt elusushierarhiale. Eesti keeles avaldub elusushierarhia impersonaali, relatiivlausete, anafooriliste pronoomenite, modaalverbide kasutuse (nt surema+millesse?) puhul. 26. Isik verbikategooria Esimene ja teine isik on kõneaktis osalejatega seotud (kõneaktiisikud), mis erinevad kolmandast isikust elusushierarhia poolest. Paljudes keeltes pole eraldi 3. isiku pronoomenit, kasutatakse demonstratiive selle asemel
amööbi, kärbest jne) Piiripealsed juhtumid: masinad, organisatsioonid, kogukonnad, loodusnähtused Reelika Rohtmaa bakatöö (2004): Kokkuvõte eesti keele põhjal: kõrgemad loomad on elusamad kui madalad, loomad on elusamad kui taimed (ja seened), loodusjõude ei tajuta üldiselt elusatena, keerukaid süsteeme tajutakse elusamatena kui lihtsamaid (arvuti ja kell) 26. Isik. Verbiga seotud kategooria. 1. ja 2. isik – kõneakti-isikud, põhimõtteliselt erinevad kolmandast isikust (elusushierarhia – 1. Ja 2. rohkem elus kui 3.) On arvatud, et tegelikult ongi ainult kaks isikut, 3. isik on hoopis teist tüüpi kategooria. Paljudes keeltes polegi eraldi 3. isiku pronoomenit vaid kasutatakse demonstratiive (soome kõnekeel!)
annaabi.ee 
