Arvatakse esinevat 40 000 liiki, kuid seni on nendest leitud 23 500 liiki, mis on umbes 60% Mis on keskkonna ökonoomika? Mis on ökolooiga ökonoomika? Keskkonna ökonoomika on Majandusteaduse allharu, mis uurib majanduse igakülgseid seoseid looduskasutuse ja loodushoiuga. Eesmärgiks on tuua välja see, et loodusressursside jätkusuutmatu tarbimine ja lõplik ammendamine üle taastuvusläve ei saa olla kasulik (majanduslikult) Ökoloogiline ökonoomika tegeleb ühelt kitsamalt elurikkusega püüab leida loodusobjektide väärtusele rahalisest ekvivalenti Analüüsib inimeste väärtushinnangute kujunemist Teiselt poolt proovib rakendada ökoloogilise mõtlemise printsiipe majandusele. 1·Keskkonna ökonoomika kaks mitteteadmist mis need on? Ökoloogiline mitteteadmine: Liikide ja koosluste rolli mitteküllaldane tundmine ökosüsteemises ja ökoloogiliste teenuste andmised Majanduslik mitteteadmine: ökoloogiliste teenuste majandusliku väärtuse hindamine
3 SLAID 1. Mis on keskkonna ökonoomika? Mis on ökoloogia ökonoomika? Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse allharu, mis uurib majanduse igakülgseid seoseid looduskasutuse ja loodushoiuga. Selle eesmärgiks on välja tuua see, et loodusressursside jätkusuutmatu tarbimine ja lõplik ammendamine üle taastuvusläve ei saa olla kasulik (majanduslikult). Ökoloogia ökonoomika tegeleb ühelt kitsamalt elurikkusega, püüab leida loodusobjektide väärtusele rahalisest ekvivalenti; analüüsib inimeste väärtushinnangute kujunemist; Teiselt poolt proovib rakendada ökoloogilise mõtlemise printsiipe majandusele. 2. Keskkonna ökonoomika kaks mitteteadmist – mis need on? Esimene: Ökoloogiline mitteteadmine; liikide ja koosluste rolli mitteküllaldane tundmine ökosüsteemides ja nende mõju ökoloogilistele teenustele
liigirikkusega kooslustele, kus traditsioonilisest hooldamisest sõltub suur hulk liike. Üleriigilise hooldamisplaani puudumise tõttu on jäänud mõnede niidutüüpide (eelkõige 8 loopealsed ja puisniidud) hooldusvajadus tähelepanuta, mistõttu praegu hooldatavate poollooduslike koosluste pindala ei taga kõigi vastavate koosluste ega liikide säilimist. Kuna lood ja puisniidud on paljude elustikurühmade poolest väga kõrge elurikkusega kooslused, on nende hävimisel kriitiline mõju Eesti elustikule. Hoolduse puudumisel on erinevaid põhjuseid, millest peamised on majandusliku huvi puudumine poollooduslike koosluste hooldamise vastu, vähene teadlikkus looduskaitse ja niidukoosluste hooldamise nõuetest, maapiirkondade vähene asustatus, hooldustöö keerukus ja kulukus (niidud asuvad sageli üleujutatavatel või raskesti ligipääsetavatel aladel),
selleks peavad kõik EL riigid rakendama valglapõhise veemajanduse põhimõtteid. Direktiiv hõlmab ka teisi veealaseid direktiive ning tegevusraamistiku elluviimisel ja hea seisundi tagamiseks peavad riigide neid ka täitma (Anon. 2008). 17 Lisaks väärivad äramärkimist veel: - Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (BMKK), mille seitsmest alaprogrammist on mere elurikkusega seotud 2 saarte elurikkus ning mere ja ranniku elurikkus (BMKK, 1992). - HELCOMi Läänemere tegevuskava (Baltic Sea Action Plan, BSAP), mille eesmärgiks on taastada Läänemere hea ökoloogiline seisund aastaks 2021 (HELCOM, 2007). - EL-i Läänemere piirkonna strateegia aastast 2009 (Euroopa Ühenduste Komisjon, 2009). - EL-i elurikkuse strateegia aastani 2020, mille eesmärk on peatada elurikkuse ning ökosüsteemi teenuste kadu EL-is aastaks 2020 (European Parliament, 2012)
annaabi.ee 
