oma hngekriiside olemust ja mõistma selle lahendamise võimalusi; uuendab kontakte tegelikkusega, õpib väärtustama isennast ja aktsepteerima elu pahupoolt. Maagiline teater. Harry Halleris pesitses kaks poolust inimene ja hunt. Inimese pool oli peen, tark, südames igatses headuse ja õrnuse järgi. Stepuhunt oli aga kõige selle vastand. Ta tundis viha ja surmavaenu teiste inimeste suhtes, nende väärastunud ja valelike kommete ja elureeglite vastu. Stepihunt oli vaba, metsik, taltsutamatu, ohtlik ja tugev. Nende kahe pooluse vigadeks oli lähedaste kaotamine. Stepihunt ei sallinud kodanlust. Stepihunt asus oma arusaamist mööda täiesti väljaspool kodanlikku maailma, kuna ta ei teadnud, mis on perekonnaelu või sotsiaalne auahnus. Sellele vaatamata elas ta mõnes mõttes läbi ja lõhki kodanlikult: tal oli pangas raha, ta toetas vaeseid sugulasi, ta riietus küll hoolimatult, kuid
Kahtlused ja ebakindlus panevad inimesed juurdlema, mis edasi saab (Kas ma saan hakkama? Kas ma meeldin teistele?). Ennustused, mis kõik võib valesti minna, süütavad ärevuse ja viivad mitmete strateegiate käikulaskmiseni, mis peavad aitama halvimat ära hoida. Järgneval joonisel on näha niinimetatud ,,nõiaringi", mis tekib kui tehakse ärevaid ennustusi madala enesehinnangu alalhoidmisel. (Fennell, 1999/2005:76) Olukorrad, kus võidakse eksida elureeglite vastu Põhiväite aktiviseerimine Depressioon Negatiivsed ennustused Ärevus Kasutu käitumine Enesekriitilised mõtted
sünniks. Aga nüüd oskab Indrek ette valmistuda, sest saapad hüüavad juba külmast kojast: ,,Meie tuleme!" ja nõnda leiab ta ikka midagi mõistlikku, mis tulijale öelda. Ühest on Indrek aru saanud: igal inimesel on oma saatus, oma elureeglid. Kui härra Maurus teda tema praegusesse ametisse õnnistades õpetas rahatahtjaile ütlema, et teda, härra Maurust, pole kodu, sest temal on palju tegemist, hirmus palju, siis tundis Indrek peagi, et tema ei saa härra Mauruse elureeglite järele elada, eriti siis mitte, kui tal on tegemist isand Mäebergiga, kel on ainult üks silm, kuna harilikult on inimestel ikka kaks. Alles nüüd Indrek sai õieti aru, mis tähendus on sellel asjaolul. On inimesel kaks silma, siis võib talle päris vabalt valetada ja ikkagi otsa vaadata, sest on ju võimalik oma pilku liigutada -- ikka ühest silmast teise, aina ühest teise ja samuti tagasi. Tuleb aga mõni ühesilmaline, nagu isand Mäeberg,
annaabi.ee 
