Õigused – kohustused – Õigused ja kohustused alati korrelatsioonis. Õigus elule, vabadusele, privaatsusele, turvalisusele ja omandile. Kohustus olla aus, usaldusväärne, vägivaldsusetu ja austada teisi. õiglus ehk õiguste ja kohustuste vastavus I.Kant kategooriline imperatiiv – moraalsus on tingimusteta kohustus, üldine kehtiv seadus, hea tahe. Laiendatavuse printsiip ehk tegutse vaid säärase elureegli järgi, mida sa võid tahta, et saaks üldiseks seaduseks. Austuse printsiip ehk tegutse ainult nii, et kohtled inimsust nii iseendas kui ka teistes inimestes alati eesmärgina, mitte lihtsalt vahendina Klassikaline kristilk eetika – 10 käsku Õiglusteooria – Igal inimesel on võrdne õigus põhiõiguste ja vabaduste süsteemile NT on tõe rääkimine õige isegi siis, kui see võib põhjustada valu või kahju ning
" 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Universalism ehk Kanti deontoloogiline moraaliteooria. Kant väitis, et ebapuhtas inimeses elab puhas inimsus ideena. Ta oletas, kui inimene, hoolimata oma ebapuhtusest, tahab siiski hinnata oma tegusid headuses ja õigsuses, ning tahab seda hinnata universaalse kriteeriumi järgi, siis saab selleks kasutada kategoorilist imperatiivi. Universalism kuulub deontoloogilise eetika alla (tegutse sellise elureegli järgi, mida võid samal ajal tahta saavat üldiseks reegliks) 10. Kui kõik jätaksid laenud tasumata, muutuks laenamine üldse võimatuks - järelikult on ebaeetiline võlga mitte tagasi maksta! Kas see on teleoloogiline või deontoloogiline arutlus? Miks? See kuulub deontoloogilise arutluse alla. Täpsemalt seda kirjeldab Kanti eetika laiendatavuse printsiip - käitumine muutub eetiliseks siis, kui see saaks üldiseks reegliks ühiskonnas (kui kõik riiki petaks ja ei maksaks makse - oleks
" 9. Mis on universalism? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Universalism ehk Kanti deontoloogiline moraaliteooria. Kant väitis, et ebapuhtas inimeses elab puhas inimsus ideena. Ta oletas, kui inimene, hoolimata oma ebapuhtusest, tahab siiski hinnata oma tegusid headuses ja õigsuses, ning tahab seda hinnata universaalse kriteeriumi järgi, siis saab selleks kasutada kategoorilist imperatiivi. Universalism kuulub deontoloogilise eetika alla (tegutse sellise elureegli järgi, mida võid samal ajal tahta saavat üldiseks reegliks) 10. Kui kõik jätaksid laenud tasumata, muutuks laenamine üldse võimatuks - järelikult on ebaeetiline võlga mitte tagasi maksta! Kas see on teleoloogiline või deontoloogiline arutlus? Miks? See kuulub deontoloogilise arutluse alla. Täpsemalt seda kirjeldab Kanti eetika laiendatavuse printsiip - käitumine muutub eetiliseks siis, kui see saaks üldiseks reegliks ühiskonnas (kui kõik riiki petaks ja ei maksaks
annaabi.ee 
