fantaseerimised ikka meelde. Nad mõtlevad pidevalt, kas on vahendeid nende fantaasiate täitmiseks, kas oleks kuidagi võimalik oma suuri unistusi täide viia.. Kõige tõenäolisem vahend oleks ju haridus, sest kui midagi meeletult tahta, tuleb teha selleks kõik vajalik ning et seda kõike vajalikku teha, tuleb endale lemmiku valdkonna iseloomulikud jooned omandada. Kuid milline näeb välja üldse haridus vahendina? See on see eluredeli läbimine, et minnakse kooli, seal omandatakse teadmisi, mille kättesaamiseks koolitee läbitakse. Pika pingelise tee läbimisel võib ette tulla teatud raskusi, kui on vahepeal ''lõdvaks lastud'', kuna selle ränk tagasiõppimine võtab aega ning nõuab jõulisi pingutusi. Sageli muutuvad lapsed närviliseks, kui neil hinded langevad- ometigi ennast ''kokku võttes'' laabub kõik ning kui riigieksamid edukalt läbitud, võib asuda rahulikumalt edasiõpingutele või siis hoopiski tööle.
prohvetlikku kuulutamist, teisele vaimude äratundmist, teisele mõnesuguste keelte kõnelemist, teisele keelte tõlgitsemist. Ent kõike seda teeb üks ja sama Vaim, jagades igaühele eriti, nõnda nagu tema tahab." (Pauluse 1. kiri korintlastele ptk 12 salmid 8-11). Oma annete üle võib kas uhkust tunda või neid häbeneda. Uhkust võib tunda näiteks see , kes tänu oma andele on elus kaugele jõudnud. Kuid isegi siis, kui oled juba eluredeli kõige ülemisel pulgal, võid sa sealt langeda kõige madalamale kõige ootamatumal hetkel. Hector Malot kirjeldab oma romaanis ,,Perekonnata" Remi ja tema isanda Vitalise rännakuid läbi Prantsusmaa. Kuni Vitalise surmani arvab Remi, et tema isand on lihtne koeratantsitaja, kuid pärast Vitalise surma tuleb avalikuks, et Vitalise tegelik nimi oli Carlo Balzani ja et ta on olnud kunagi väga kuulus laulja. Kuid ühel päeval kaotas ta järsku oma hääle. Nüüd, kuna ta