liivast. Istutusaugu põhja sobratakse pinnasesse kuni 500 g kompleksväetist puu kohta. Kolmandast kevadest pärast istutamist rehitsetakse kevadeti mulda kevadväetist 100- 120 g/m² (Calmia 2013). Elupuuhekki puhul tuleks esimesel kahel kevadel peale istutamist hekk veebruaris kinni katta spetsiaalse varjutuskangaga. Varjutamata noor elupuuhekk hukkub, kuna maapind on kevadel kaua jääs, päike aga paistab eredalt ja igihaljas elupuus algab elutegevus varakult. Külmunud maast aga ei saa puu elutegevuseks vett kätte ning kuivab ära. Varjutuskangas lükkab puu kasvuperioodi algust edasi. Kangas eemaldatakse tavaliselt aprilli teisel poolel või kui maa on sulanud (Hortes 2013). Eraldiseisvaid elupuid võiks kinni katmisega kaitsta ka lumevajutuse eest. Selleks tuleks moodustada näiteks roigastest kaitsekoonus või mähkida neile ümber mõni kiht võrku (Calmia 2013). 3.1.4. Kosmeetiline hooldus
Iidsest ajast mängis tuli (Lisa I: pildid 5 ja 6) nii asendamatut rolli inimeste elus, et väljendus isegi selle tegemise instrumendi kujul. Tuli annab sooja, paneb vee keema ja puud põlema, teda kardab isegi kõige suurem ja ohtlikum loom. Tule sümboolika on kahepidine: ühest küljest on see kättemaksuhimuline surma ja hävitamise leek, põrgu ning tulekahju, teisest küljest usutakse puhastusleegi stiihiasse. Tules kui sümbolis ühenduvad samad seaduspärasused nagu ristis ja elupuus: elu ja surm, algus ja lõpp. Tuli on elava ja surnu maailma vahendaja. Tules põletasid slaavlased ja eesti esivanemad oma surnuid, et see teispoolsusse pääseks ja elavaid ei häiriks. Maagias kasutati tuld: puhastustulena surmal ja sünnil, aga ka etendus-viljakuslepingute sõlmimisel peremehe ja hingestatud Ilma haldjate vahel, igasuguste pahade jõudude ja kinnijäänud hingede väe purustamiseks ehk kaitse-, tõrje- ja purustusmaagias ning ennustamiseks (Heintalu 2006a: 263-269).
annaabi.ee 
