õnn omada või millest on pikalt unistatud. Keegi igatseb selle õige järele, kellega suur armastus enam illusioon poleks. Teine aga unistab massaazist või lootusest toetuda kellegi tugeva õlal olukorras, kui tal kasvab töö üle pea. Või näiteks inimene, kes ei saa enam kunagi joosta, kuna on sattunud raskesse õnnetusse ja peab elu lõpuni ratastoolis istuma, igatseb vaid paari iseseisva sammu astumist. Igatsus on otsing. See on soovitud lahendus meid vaevavatele eluprobleemidele ja tihtipeale on tegemist poolmõru tundega, sest sellega kaasnevad intensiivsed unelmaad ja ettekujutused, mis enamasti jäävad saavutamatuteks. Igatsus annab endast märku pidevaülakõhus pitsitava valu abil, seeläbi teadvustame me endale, et elu on kõike muud kui ideaalne. Setõttu pole tunde tunde ainus funktsioon aidata inimestel oma elu puudujääkidega toime tulla ja ennast lühemateks või pikemateks perioodideks mõtteliselt täielikena tunda. Igatsus võib ka suunda
Ta kohati ei teinud mitte midagi erilist seal laval, aga kogu aeg ta tegi midagi ja jäi silma oma totrate küsimuste ja tegude poolest. Stanlyl oli kogu aeg raskusi oma isa talitsemisega. Kõige eelenva pärast meeldis mulle Stanly isa kõige rohkem. Etendus oli komöödia ja see ei pannud mind noorukit probleemidele mõtlema. Tegemist oli pereeluga ja mina ei ela seda ning ma ei oska ka probleeme välja tuua. Tavaliselt kui komöödia on siis sa ainult naeradki ja ei hakka mõtlema eluprobleemidele, sellepärast ei oska ma neid ka praegu välja tuua. Etendus oli väga korda läinud ja publik jäi rahule. Kui oli lõpp ja publik saalis hakkas plaksutama oli kõik tavaline nagu ikka- näitlejatele viiakse lavale lilled ja nad käivad mitu korda ees kummardamas. Aga viimasel korral kui näitlejad tulid kummardama oli teisiti terve saal tõusis püsti ja aplodeeris väga valjult. Näitlejate nägudelt oli ka imestust näha, et selline tõusev aplaus ei ole iga päevane nende elus
jäi revolutsioonitemaatika pisut kaugemale. Küll aga liitusid huumorilisad täie hooga alles formeeruvate poliitiliste parteide ja liikumiste vahelisse võitlusesse. Pea kõigi väljaannete "lemmik" oli Eesti Rahvameelne Eduerakond ja selle liider Jaan Tõnisson, kellele pandi pahaks kaldumist paremale, kodanluse leeri ning lihtrahva mittearvestamist. Poliitiliste küsimuste kõrval pühendasid naljalisad tähelepanu ka aktuaalsetele eluprobleemidele, nagu kadakasakslus, kitsad haridusolud, joomarlus, eesti ajakirjandus ise (nahutada said Postimees, Valgus, saksameelsed lehed) ning muidugi tehti nalja naiste, armastuse ja abielu teemadel, püüdes rahva moraalset palet positiivselt mõjutada. Uue ajakirjatüübi kultuuri-poliitilise tõi Noor-Eesti liikumine. Kirjanike ja kunstnike noorem põlvkond soovis hüljata talupoeglikku "maakultuuri" ideed, pürgides eestlaste endi rajatava euroopaliku kõrgkultuuri poole. Ajakirjad "Noor-
annaabi.ee 
