Esimesed mõtestatud sõnad ütleb laps reeglina esimese eluaasta lõpul. Füüsiline areng Esimese kuue elukuu vältel on kasvutempo suurem kui iial hiljem Esimese eluaasta vältel õpib hoidma pead, istuma, roomama, toe najal seisma, iseseisvalt seisma, tegema esimesi samme, algul toega ja seejärel iseseisvalt; kätt eseme poole küünitama, eset haarama ja hoidma, manipuleerima Roomamine Enamusel lastest õnnestub see I elupoolaasta lõpul, teise algul, kui laps püüab kätte saada huvipakkuvat eset. Esmalt tekib madal liikumine kõhuli, seejärel kõrge - neljakäpakil. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Haaramisliigutuste areng algab 2-3. elukuul. Laps tõstab lamades käe rinna kohale, nagu kompaks ühe käega teist
Seepärast vajab imik pidevalt hoolt ja järelvalvet. On vähe, kui lapsevanem püüab ohutusmeetmete rakendamisel olla lapse arengust ühe sammu võrra ees. Mitmed turvalisuseelemendid nagu käitumistavad ja turvavahendite harjumuslik kasutamine peavad olema lastega perede igapäevaelu normaalseks koostisosaks. Imikute õnnetustel on oma kindlad põhjused, neid peab teadma ja nendest saab hoiduda. Tänapäevaks on tõestatud, et enamik õnnetusi on välditavad. Esimese elupoolaasta peamised ohud on põletused, kukkumine, kägistus, mürgitused ja aspiratsioon-millegi sissetõmbamine hingamisteedesse. Põletuste põhjuseks saavad olla kuum toit ja joogid, pliit ja praeahi, küttekehad ja lahtine tuli, kuum kraanivesi ja elekter. Seepärast on vajalik alati kontrollida lapsele antava toidu ja joogi temperatuuri, kaitsta kuuma pliidi ja praeahju eest, lapsi ei tohi jätta omapead küdeva tahke- või õliküttega ahju juurde või
toimub kõigi teiste reaktsioonide pikaajaline pidurdumine. Aeg, millal laps hakkab istuma, seisma, kõndima, sõltub mitte üksnes närvisüsteemi ja lihaskonna arengust, vaid ka sellest, kui palju on lapsel võimalusi omandada vastavaid liigutusvilumusi. Kui lapselt võtta võimalus aktiivselt liikuda, võivad need oskused kujuneda hilinemisega. Üldine füüsiline areng kahel esimesel eluaastal ei ole seoses (ei ennusta) lapse edasise vaimse arenguga. Roomamisega tuleb toime enamus lapsi I elupoolaasta lõpul - teise algul, kui laps püüab kätte saada huvipakkuvat eset. Iseseisvale käimisele eelneb küllalt pikk periood, mille vältel laps õpib jalgadele tõusma, seisma mingist toest hoides, toeta seisma ja lõpuks kõndima ilma toeta. Kuna laps juba oskab roomata, siis puudub tal ruumis liikumiseks käimisvajadus (Tiko 2006:18-19). Haaramisliigutuste areng algab 2-3. elukuul. Algul ei taba käsi eset või ei suuda laps veel haarata
annaabi.ee 
