jäävate sündmuste ja nähtuste suhtes. Tegemist on pikaajalise õppimisega, mille tulemusena kujunevad inimestel hoiakud, mida sageli nimetataksegi õpitud sisemisteks seisunditeks, mis mõjutavad inimeste isiklikke valikuid esemete, sündmuste ja isikute seast Õpimotivatsiooni puhul ei saa arvestamata jätta seda kujundavate sotsiaalsete teguritega, mis on leidnud suurt tähelepanu klassi kui õpikeskkonna ja koolis valitsev õhkkond ja elupiirkonnas domineeriv mõju kooliõpingutesse. Motivatsiooni tõlgendamine biheivorismi, A.Bandura eduootuse kontseptsiooni ja tarvete teooriate valguses. Bandura teooriale mõjutab eesmärgipärast inimkäitumist kaks põhilist motivatsiooniallikat. Esimene seostub inimese võimega prognoosida oma käitumise tagajärgi, toetudes varasematele kogemustele, püüame hinnata, milliseks võiksid meie järgneva tegevuse tulemused kujuneda. "Kui ma kõvasti õpin, saan ma eksamil läbi!"
madalama murelikkusega piirkond (16%), kuid nüüd on tõusnud peaaegu samale tasemele kesklinnaga. Tulemus on arusaadav, arvestades kuivõrd on arenenud Pirita elurajoonina. Tallinna lähiümbruse valdades tunneb end väga murelikuna 18% vastajatest. Mõnevõrra üllatuslik tulemus ilmneb, kui vaadata kahte eelnevat küsimust omavahelises seoses. Kuigi üldine murelikkus on vähenenud, on suurenenud murelikkus konkreetses elupiirkonnas. Juba aastal 1983 uuriti Tallinna elanike hinnangut oma kodukoha keskkonnaseisundi kohta (Lauristin, Firsova, 1987), sama küsimus oli ka 2000. aasta uuringus (Uljas, J., 2001). Allolevas tabelis on ära toodud võrdlusandmed, kõrvutatuna 2006. aasta 39 Tallinna elanike vastusega küsimusele: “Milline on Teie hinnang Tallinna üldisele keskkonnaseisundile?”. Tabel 1 Hinnang oma kodukoha keskkonnaseisundile (%-des)
annaabi.ee 
