9 Kõrede levikut ning arvukust, ohustavad liigi püsimajäämist eelkõige elupaikadega seotud ohutegurid: - Elupaikade kvaliteedi halvenemine või elupaikade hävimine traditsioonilise maakasutuse muutumise tõttu - Elupaikade hävimine kuivendamise ja maaparanduse tagajärjel - Kudemisveekogude hävimine või kahjustumine traditsioonilise maakasutuse muutumise tõttu - Rannikumere eutrofeerumine - Taasmetsastamine - Elupaigakompleksi hävimine - Kudemisveekogude kuivamisest tulenev kulleste suremus - Merevee mõju kudemisveekogudele - Intensiivne põllumajandus (Kõre kaitsekoraalduskava, 2004 d). 6. Toitumine Kõre koonerdab toiduga väga palju. Suur söödik kõre ei ole. Toitub putukatest (eelkõige sipelgad) ja tigudest. Sigimisperioodil ei toitu kõred üldse. Kullesed on taimtoidulised, toitudes peamiselt kivide ja taimede külge kinnitunud vetikatest (Kõre ehk juttselg- kärnkonn, 2002 c).
15 Mitmesugused kaevurherilased, liivamesilased, rohkelt sipelgaid ja kuklasi, kitsalt toidutaimedele kohastunud liblikaliigid. tinasamblik Piusa-Võmmorski hoiuala teelehemosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-kuldtiib (Lycaena dispar) Linnud Kitsalt nõmmedele kohastunud linnuliike on vähe, kuid mitmed siiski eelistavad avatud maastikku pesitsemiseks (nõmmelõoke, nõmmekiur) või kuuluvad nõmmed nende elupaigakompleksi koosseisu (röövlinnud, kanalised nagu teder jt.) Üldiselt on liivikud ja nõmmed üsna elustikuvaesed elupaigad. Sobivad vähestele liikidele, kes võivad siis esineda massiliselt (sarnasus soodega!). Kitsalt kohastunud liigid. Seetõttu võivad teistsugused maastikud osutuda ületamatuks levikubarjääriks. Piusa raudteetamm kui üks võimalik lõunapoolsete liikide sisserännuala ja refuugium. Sama rolli võivad täita jõgede kuivad liivased kaldad. Põlengutega seotud
annaabi.ee 
