11. oktoober, 2007 NATURA 2000 Linnualade väljavalimine Linnualade väljavalimine on toimunud mitmes etapis ja mitmekordse sõelumise kaudu. Eesmärgiks oli valida välja Linnudirektiivi liikidele sobivad alad, kus nende kaitse annaks liikide säilimise seisukohast parima tulemuse. Linnualade piiritlemine Linnualade piiritlemisel lähtuti eelkõige valiku aluseks olnud liikide levikust ja elupaigakasutusest. Vastavalt Linnudirektiivi nõudele hõlmata linnualasse ka "teisi olulisi liike", kasutati selleks Eesti Ornitoloogiaühingu poolt Eestis kaitsekorralduslikult olulisteks liikideks määratud linnuliike, kui nende arvukus alal moodustas vähemalt 1% selle liigi arvukusest Eestis või mitte-koloniaalsetelt liikidel vähemalt 20 paari või kui alal on teisi liigile olulisi koondumiskohti, nagu nt. metsise ja rohunepi mängualad. Suuremaid ja terviklikke alasid eelistati väikestele, sest:
Ta on haruldane nähtus metsades ning vähesed inimesed Eestis on teda näinud ja temaga kokku puutunud. Seega on uudistajaid ja loodushuvilisi üle kogu Euroopa, kes oleksid nõus lendorava nägemiseks sõitma Eestisse. Turistid omakorda tooksid siia raha sisse: areneks nii majandus kui ka loodusturism. Samuti on kohalikud inimesed huvitatud antud isendi nägemisest ning selle kaudu elavdaks lisaks välisturismile ka siseturism. Tartu Ülikoolis valmis 2015. aastal uuring lendorava elupaigakasutusest ja maastiku sidususest Virumaal. Tulemus kinnitas tõsiasja, et liigi levila on kahanenud. Uuringu läbiviijad terioloogia teadur Jaanus Remm ning loomastiku ekspert Martin Absalon leiavad, et: Lendorav on ilmekas näide avalikkuse poolt hinnatud ja tähtsaks peetud loodusväärtusest. Liigi areaal ulatub Läänemerest läbi Siberi Jaapanini. Sestap ei määra Eesti eraldiseisva populatsiooni kadumine liigi globaalset käekäiku. Oluline on lendorava tähtsus lipuliigina.
Ta on haruldane nähtus metsades ning vähesed inimesed Eestis on teda näinud ja temaga kokku puutunud. Seega on uudistajaid ja loodushuvilisi üle kogu Euroopa, kes oleksid nõus lendorava nägemiseks sõitma Eestisse. Turistid omakorda tooksid siia raha sisse: areneks nii majandus kui ka loodusturism. Samuti on kohalikud inimesed huvitatud antud isendi nägemisest ning selle kaudu elavdaks lisaks välisturismile ka siseturism. Tartu Ülikoolis valmis 2015. aastal uuring lendorava elupaigakasutusest ja maastiku sidususest Virumaal. Tulemus kinnitas tõsiasja, et liigi levila on kahanenud. Uuringu läbiviijad terioloogia teadur Jaanus Remm ning loomastiku ekspert Martin Absalon leiavad, et: Lendorav on ilmekas näide avalikkuse poolt hinnatud ja tähtsaks peetud loodusväärtusest. Liigi areaal ulatub Läänemerest läbi Siberi Jaapanini. Sestap ei määra Eesti eraldiseisva populatsiooni kadumine liigi globaalset käekäiku. Oluline on lendorava tähtsus lipuliigina.
annaabi.ee 
