Lasteasutuses ei ole hindamissüsteemi kui sellist, on olemas koolivalmidustestid ja mõned psühholoogilised testid, aga reaalselt hindeid ei panda. Põhikooli riiklik õppekava aga selgelt ütleb välja seda, et peab olema teadmiste ja oskuste hindamine kui kokkuvõtvate hinnete alus. Ehk et saada põhikooli hariduse tunnistust, noorukit peab hindama viie palli süsteemis. Kokkuvõtteks tahan öelda, et mõlemad õppekavad on tugevad ja paljulubavad. Kõik tähtsad eluosad ja valdkonnad on välja öeldud ja lahti kirjutatud. Aga... Kas see kõik toimib täna nii, nagu peab? Või on lõhe õppekava eesmärkide ja reaalsete tulemuste vahel? Sellel teemal saab pikalt kirjutada. Minu arvamus on see, et kavad on koostatud hästi, aga nüüd on vaja pöörata tähelepanu sellele, mida me saame teha selleks, et see toimiks ka nii, kui teoorias kirjeldatud. 3
Mis on kriis? Kriis on pingeline muutus inimese elutasandil, mis võib esineda nii sotsiaalsel kui isiklikul tasandil, kriis on kui "erakorraline sündmus". Kriisid on lahutamatu osa inimelust. Samas on kriiside tõttu võimalik kasvada ja areneda, liikuda muutuste poole, just seda noorukiiga tähendabki- täiskasvanuks saamise poole liikumist. Kriisil on oam kindel algus ja lõpp, seda on ka noorukieal. Võime noorukiiea nimetada arengukriisiks. Arengukriisid on normaalsed eluosad, edukas arenguülesannete täitmine nõuab energiat, aga ka lähedaste toetust ja hoolitsust. Erik H. Erikson on jaganud inimese elutsükli 8 astmeks imikueast vanurieani ning kirjeldanud igale arengufaasile omaseid erilisi kriisisituatsioone. Neid esitades on ta rõhutanud, et igas taolises kriisis peab negatiivse ja positiivse vahel toimuv võitlus lõppema edukalt, et liikuda edasi järgmisse staadiumi (Katrin Orav, artikkel, Stress). Kriisid võivad olla olulised, sest nad võivad olla
annaabi.ee 
