see puu külge). Hingepuu – puus usuti olevat üks inimese hingedest. Tihti istutati inimesele tema sündides puu – kui see kasvab ilusasti, hoiab ta ka inimest. Puud kahjustades saab kahjustada ka seda inimest, kelle puud kahjustati. Puudega on seotud ka ended, nt. surmaended. Kui kuuldi öösel metsas puude raidumist/saagimist oli oodata kellegi surma.. Puid istutati ka siis kui elukorralduses on muudatused.. Puu pidi uues eluolukorras kaitsma.. Tänapäeval istutatakse puid pulmade ajal ja uue asutuse avamisel.. Eesti jumalad Peko – setude viljakasvu esindaja, vilja kasvu ja karja edendamise ülesanne. Tema kuju tehakse hingepuust ja inimesekujuline, mis liikus peredes ringi igal aastal uude kohta. Uus peremees valiti sügisel praasinikul ja vaid meeste seas. See sündis nn. vereliisuga. Vereliisk
tüüpi kunstilise distantsi, millest Dinesen rääkis seoses eluga. Tema lugude vorm on oluline osa nende sisust. Dinesen vastandab end põhimõtteliselt psühholoogilisele romaanile, mis oli tema kaasaja taani kirjanduses valdav. Nagu ütleb juba tsiteeritud vana kooli jutuvestja kardinal Salviati: „Nende uute raamatute ja romaanide tegelased /…/ on lugejale nii lähedal, et ta tunneb nende ihusooja /…/, et ta muudab nad igas eluolukorras oma kaaslasteks, sõpradeks ja nõuandjateks. Lugu ise aga kaotab aluse ja kaalu ning haihtub nagu korgita jäetud peene veini lõhnabukett.“ Dineseni juttude maailm seevastu on lugejast eemal nagu teatrilava; tegelased ütlevad ja näitavad, mida nad tunnevad ja mõtlevad. Nende siseelu avaldub välispidiselt ning justkui lavalise liialdusega – Dineseni tegelased ahmivad õhku, värisevad üle keha, lähevad näost