rahva idaharusse. Ka nende keeled ei anna päritoluküsimusele selget vastust. Teise teooria kohaselt elasid varasel ajal Niiluse orus pügmeed, kes langesid vahemererahvaste ohvriks. Nende sisserändele järgnes arvatavasti pidev rahvaste juurdevool idast ning Araabiast või selle ümbrusest. Suguharud, kes asusid elama Niiluse orgu väga iidsel ajal, rääkisid Aafrika-Aasia keelkonna võj süsteemi keelt (vanasti oli termin "hamiidi keeled"); kunagi elunesid nad Aafrika mandri kogu lääneosas. Seda süsteemi keeled on peamiselt flekteerivad, mitte aglutineerivad keeled. Pealegi tunnevad nad juba grammatilist sugu. A-A (vanasti semiidi-hamiidi või hamiidi-semiidi keelkond) keeled: semiidi keelte rühm, vana-egiptuse keel, berberi-liibüa keelte rühm, tsaadi, kusiidi keelte rühmad. Vana-egiptuse keel erineb siiski antud süsteemi muudest keeltest selle poolest, et ta on lähemal semiidi keeltele.
kohta puudusid juba tol ajal, ja kõik see, mida jutustati ta elust ja isikust, on vaieldav ja osalt isegi fantastiline. Väga erinevad on antiikaja teadlastel Homerose eluaja dateeringud. Nime Homeros ennastki tõlgendati nii vana- kui ka uusajal kui üldnime; mõningate allikate järgi tähendanud Väike- Aasia kreeklastel sõna homeros pimedat. Talle omistati peale eelmainitud eeposte veel mitmeid teisi poeeme, eepilisi hümne ja väiksemaid luuletusi. Chiose saarel elunesid eepiliste laulude laulikud homeriidid, kes väitsid endid Homerosest põlvnevat. 5. saj. e.m.a hakati mitmesugustel kaalutlustel eristama ehtsat Homerost ebaehtsast: teda peeti vaid ,,Odüsseia" ja ,,Iliase" autoriks. Mõned hellenismiaja teadlased asusid seisukohal, et ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autoreiks on eri isikud, pidasid Homerost vaid ,,Iliase" autoriks. Teoste stiilide erinevust (pateetiline/rahulik) põhjendati vanusevahega
annaabi.ee 
