Mehel on peritoneaalõõs täielikult suletud, naisel avanevad sinna munajuhad. Peritoneumiõõs pole avar ruum. Ta moodustab siseelundite ümber keerulise pilude süsteemi, mis pidevalt muutub seoses elundite liikumisega. Kõhukelme osaleb ainevahetuses kõhukelme seroosse vedeliku ja vere-lümfi vahel. Kattes siseelundeid kaitseb neid üksteise vastu hõõrdumise eest ja soodustab libisemist.Põletiku korral kaotab peritoneum oma sileduse ja võivad tekkida elunditevahelised liited. Õhu ja vedeliku kogunemisel peritoneumiõõs avardub. Siseelundite asetuse alusel võib peritoneumiõõne jagada 3 korruseks. I ülemine korrus, mis vastab epigastriumile. Paikneb diafragmakupli all ja ulatub ristikäärsoole kinnistini. Siin asuvad magu, duodeenumi ülaosa, maks, pankreas, põrn, neerud koos neerupealsetega. II vahelmine korrus lõpeb all vaagnajuurdekõigu tasapinnaga. Siin paiknevad peensoole lingud, mida raamistab käärsool. Sooled on eest kaetud suurrasvikuga.
Kõhuõõs jaotub: 1. ülakõht EPIGASTRIUM 2. keskkõht MESOGASTRIUM 3. alakõht HYPOGASTRIUM KÕHUKELME PERITONEUM ● Suurim serooskelme inimese organismis. ● olemuselt suletud kott, mis sisaldab seroosset vedelikku, ● vooderdab kõhuõõne seinu, katab kõhuõõnes paiknevaid elundeid, ● õhu ja vedeliku kogunemisel peritoneumiõõs avardub, ● põletiku korral kaotab peritoneum oma sileduse ja võivad tekkida elunditevahelised liited. Kõhukelme funktsioon: - Osaleb ainevahetuses kõhukelme seroosse vedeliku ja verelümfi vahel, - kattes siseelundeid, kaitseb neid üksteise vastu hõõrdumise eest ja soodustab libisemist. Asendist sõltuvalt jaotatakse kaheks lestmeks: 1. Väline, seinmine e PARIETAALNE peritoneumleste - seinakõhukelme e kõhukelme pareitaalleste - kõhuõõne ees- ja külgseinal pideva kihina - taga- ja väikevaagnaõõnes läheb üle siseelunditele