BAROKK, BAROKIAJASTU MUUSIKA 17. saj – 18. saj I pool Barokiks nimetatakse stiili ja ajajärku Euroopa kultuuris 17. sajandil ja 18. sajandi I poolel (1600-1750). See oli õukondade ja aadlike kõrgaeg ja ajastule andis tooni nende priiskav, elunautiv ja väliselt toretsev elulaad. Kõik loomulik näis barokiaegsele inimesele tühine ja põlastusväärne. Kiriku lõhenemine ja poliitilised pinged lisasid ajastule rahutust. Kunst ja muusika (kunstmuusika – heliloojate looming), mis elas peamiselt kiriku, õukondade ja aadlike toel, väljendasid ajastu laadi. Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid tasakaalu ja harmooniat, barokk tõi selle asemele pingestatud dünaamika, kontrastid, teatraalse väljenduslaadi, liialdused.
raskele tööle, mida meie esivanemad on omal ajal teinud, et seda saavutada. Me võtame elu kui lille, kuid et mõtle, kui kergesti võib puruneda lille vars ja selle õis kukkuda pimedasse mulda. Iga inimene peaks olema oma õnne sepp, iga inimese tulevik peaks olema tema enda teha. Minu põlvkonna tulevik on probleemiks nii mulle, mu pinginaabrile koolis, kui ka igale teisele minuealisele noorele. Meie põlvkond ei teavita elu raskust endale nii, nagu tegid seda vanemad, olles meieealised. Elunautiv, natuke kohusetundeti ja vabameelne generatsioon, nagu me oleme. Me ei ole kindel tulevik Eestile.
rahvas usutunnet. Euroopa riikides valitses monarhia. (kuningad) Laastavad kodusõjad. Katoliku kiriku järjekordne lõhenemine (reformatsioon) viis kolmekümneaastase sõjani, mis oli üks majanduslikult ja psühhiliselt laastavamaid sõdu. Barokk sünnimaa on Itaalia (keskuseks sai Rooma). Ajastule omane on detailide ülekuhjamne (mida rohkem, seda uhkem). Tähelepanu oli tunnetel. Muusika rändas üha enam haritud kodanlaste ellu. Barokk oli väliselt toretsev ja elunautiv. Ülepaisutatult priiskav õukonnaelu. Seisuste süsteem varises kokku (rikas ja vaene). Aadli seisus ei hoolinud ega tundnud huvi tavakodanikest. Barokkajastu lõi pingutatud dünaamika, efektse teatraalsuse ja sageli äärmisliku tundelisuse. Barokk (portugali keeles - barroco) ehk EBAKORRAPÄRASE KUJUGA LOPERGUNE PÄRL. Oli eelkõige kuningate ja ülikute kunst. Barokk: pidulik, toretsev ja uhke. Barokkmuusika üldiseloomustus Kõige kaalukam muutus kompositsioonimuusikas-
Franciscus aitas oma isa äris, reisis isa äriga seoses ja aitas pere poes. Võimalik, et reisimise jooksul ta tutvus alandliku ja apostelliku eluga. Tema eluaeg langes kokku Itaalia eremiitluse liikumise kõrgajaga, mis võis samuti teda mõjutada. (Lawrence 2001: 245-246) Teiselt poolt on räägitud, kuidas Franciscuse pöördumine oli seotud kokkupuutega pidalitõbistega. Väidetavalt oli Franciscus noorena rõõmus, elunautiv, pillav, aga samas alati viisakas ja heasüdamlik, ka vaeste vastu. Kui ta siis üks kord sattus pidalitõbistega lähemalt kokku puutuma, siis vapustas see teda. Peale seda muutus Franciscus vaeste ja haigete suhtes väga mõistvaks. Ta annetas pidalitõbistele raha, suudles nende käsi hospitalis. Olnud mõistnud, et on elanud pillavalt ning patuselt, otsis ta abi Jumalalt. (Prinz 2006: 247-248) Väikeses lagunenud San Damiano kirikus krutsifiksi ees palvetades sai ta ilmutuse osaliseks
annaabi.ee 
