kontrollid on jäänud liiga pealiskaudseks. Tulevik aga on juba nii kindlapeale rajatud, et seda vist muudab ainult maailmalõpp või suur ülemaailmne katastroof. Tulevikult ootan ma siiski rohkem reaalset looduse- ja keskkonnakaitset. Maaelu parem elujärg on juba praegu silmaga näha, loodan väga, et see ainult hoogustub ja paraneb veelgi. Ehk tulevikus saavad inimesed sellest aru, kui üürike ja kallis on see elunatuke, mis meile antud siin maailmas elada. Elu tuleks hinnata ja hoida nagu väikest hingitsevat leegikest oma tuleasemes, võib-olla kunagi jõuame nende tõeliste väärtusteni, rohkem ju polegi vaja. Kokkuvõtteks loodan, et Euroopa Liit saavutab oma õiglased eesmärgid ja kogu Euroopa rahvas mõtleks nagu üks eurooplane. Olla eurooplane tähendab olla kultuurne, haritud, teistest lugupidav ja hooliv inimene. Ainult sedasi saame muuta maailma paremaks.
progressioonis: üks oma veetluses, hurmä-vuses, ilus, valgusesäras, teine oma õuduses. Lõpuks paistis Esmeralda talle tähena, võllas aga päratu suure kondise käena. Imelik siiski, et kõigi nende piinade kestel ei tulnud talle kordagi mõtet surmast. Niisugune oli kord selle õnnetu loomus. Ta hoidis elust visalt kinni, võib-olla sellepärast, et ta teisel pool hauda nägi ilmselt põrgut. 346 Vahepeal hakkas juba hämarduma. Elunatuke, mis tal veel hinges oli, sundis teda ebamääraselt mõtlema tagasiminekule. Ta arvas enese Pariisist kaugel olevat, aga teravamalt vaadates nägi ta, et oli ainult ülikoolilinna müüri ümber ringi käinud. Paremat kätt paistsid Saint-Sulpice'i torn ja Saint-Germain-des-Pres' kolm teravat tippu. Ta läks sinnapole. Kui ta Saint-Germaini sakiliselt müürilt kuulis kloostri valvuri hüüdu: «Kes seal on?», pöördus
annaabi.ee 
