Te pilk on karm... Nii kardan just, et nüüd mu alandlikku malbust te vihkate kui viimast halbust ja ülekõlvu kavalust. Oh kas te tunnete, kui kole on armuhellust ihata, kui janu jahutust ei ole! Siis teeselda veel tihata, kui tahaks pea te hõlma peita, ja kibedasti nuttes maas käed ümber põlvede teil heita, üht öelda teile taas ja taas... Seevastu häirimatul vaatel teid kõnetada, käidelda ja naerunäoga näidelda korrektset külmustki te saatel!... Ei! Otsas on mu elumald. Ma enam ei saa endast jagu. Kõik on ju selge. Otsustagu nüüd saatus teie meelevald.
Te pilk on karm... Nii kardan just, et nüüd mu alandlikku malbust te vihkate kui viimast halbust ja ülekõlvu kavalust. Oh kas te tunnete, kui kole on armuhellust ihata, kui janu jahutust ei ole! Siis teeselda veel tihata, kui tahaks pea te hõlma peita, ja kibedasti nuttes maas käed ümber põlvede teil heita, üht öelda teile taas ja taas... Seevastu häirimatul vaatel teid kõnetada, käidelda ja naerunäoga näidelda korrektset külmustki te saatel!... Ei! Otsas on mu elumald. Ma enam ei saa endast jagu. Kõik on ju selge. Otsustagu nüüd saatus teie meelevald.