Mõne jaoks on see lihtsalt järekordne tavaline sõna, kuid kellegi teise jaoks võib tähendada see tervet maailma. Näiteks Tuglase teoses ,,Inimese vari" ema armastus poja vastu oli nii suur, et ta ei suutnud uskuda, et ta poeg on surnud. Kuigi ta kahtles, kas see mees, kes koju tuli, on ikka tema poeg. Kahtlused hüljates, hoolitses ja armastas ta seda meest samamoodi nagu enda lihast poega. Kui ema lõpuks teada sai, et ta oli oma poja mõrvarit armastanud, siis oli temast justkui elumahl välja pressitud. Armastusel on suur jõud ning, kui seda pole, suudab see hävitada inimese elu. 104 Sageli, kui inimene on armunud, ei suuda või ei taha ta näha enam halba, mis tema ümber toimub. Tal on reaalsustaju kadunud ning elab oma iseloodud maailmas. Kui võtta luubi alla naise ja mehe vaheline armastus, siis võib juhtuda teinekord nii, et üks osapool on paha peal väljas ja on selles mängus omakasupüüdliku mõttega saada suur rahasumma,
mis on napra nabitud. suitsusammas tuhiseb. Tera vettib, rutta, rutta! Hirmsad rajud, raherünkad! Silmist pisarad võid nutta Ainult pääta tüve-tünkad nesteks nurme-naatidele, jäävad järele su aunast. käed ent vilja valavad Küpsest kannatuse kaunast plaatidele, paiskub vili üksi-ivi mis on tulipalavad. vastu kivi. Aur käib üles, kolle huumab. Köida kotti kallis tera! Elumahl nüüd kivil kuumab. Pööristuul ent höörikera Palavikus läitund veri sasipuntraks marutab. sähvib silmis nagu pikne. Vanas vabisevas veskis Võta roop ja sega teri, aja-pere isekeskis siis ei rikne, sõlmed lahti harutab. siis ei kidu kesta varjus homse idu. Juba sirbi sees on sälgud, pilbastega väsind välgud [---] valgustavad une pervi. Kuid su saagist veel ei mõika, lõika, lõika
Seejärel avas ta särgi kaeluse nii palju kui sai ja eemaldas ka selle. Punasest siidist alussärk libises ise treenitud lihastelt maha. Elisa tundis end veidi ebamugavalt küti juuresolekul, kuid ta teadis, et praegu oli mehe elu tema kätes ja kui ta tahtis midagi muuta, pidi ta selleks ise vaeva nägema. Võtnud vingerdavad lehed, pigistas ta neid kogu jõust, kuni neist mahl rohelisse kaussi voolas ja siis lisas sinna rohelist haisvat vedelikku, nagu Kira õpetanud oli. See oli elumahl, mis sundis edasi lööma ka vaevatumat südant. Sellega pidi inimene vähemhaavatav olema ja kui midagi juhtuski, paranesid rebendid üleöö nagu surematutel. ,,Sa pead seda jooma, alles siis saan edasi talitada." Kuid Shurei ei vastanud, ainult hingates tasakesti. Elisa oleks hea meelega ära põgenenud praegu tema juurest, et lennata päikeserohkeis taevastes, unustades kõik mured kuis laps kunagi, kuid ta ei saanud, tal oli kohustusetunne. ,,Hea küll siis, teeme sinu moodi
annaabi.ee 
