Miks? Lavastus ise on läbi ja lõhki täis viiteid protsessi armastusele. Isegi Mats Traat, kes on „Minge üles mägedele“ (mida saab siinkohal seostada hästi lavastuse pealkirjaga) autor, kus jutustatakse Palanumäest, on oma sõnavõttudes teose kohta visanund sisse paljugi olevikulist: „/…/Aastatega, kui olin kirjutanud lühemaid romaane, seda kogemust mõnevõrra ka tuli. See, kuidas kujutada inimest. Sest sündmused sündmusteks ja elulood elulugudeks. Aga põhiobjekt on ikkagi inimene. Seda tuleb rõhutada. Sellest tahetakse tänapäeval mööda vaadata. Keskendutakse asjadele, Kadri Oviir Etenduse analüüsi praktikum III vahetöö Tartu, 2016
137. Kirjelda paganliku ja kristliku traditsiooni puutepunkte 4.5. saj ladinakeelses kirjanduses. Innovatsioon ja loomingulisus kanaliseerus kristlike autorite teostesse: nii neisse, mille eesmärk oli rünnata paganlikku kultuuri, kui ka neisse, mis tahtsid paganaid ristiusku pöörata. Suurt leidlikkust näitasid varakristlikud autorid üles ka paganlike zanride adapteerimisel. 1. 2. sajandi paganliku kirjanduse narratiivilembus (biograafiad ja romaanikirjandus) teisenes märtrite elulugudeks, milles seksuaalsuse kirjeldus teisenes omakorda põnevateks seksist hoidumise kirjeldusteks. Seksuaalse puhtuse nõue võis uute kristlike autorite kaitsekõnedes olla välja arendatud fanaatilise võitluslikkuseni. 4. sajandi lõpuosas (361363) lühiajaliselt võimule tulnud paganlik keiser Julianus Taganeja (Apostata) ei jõudnud kirjanduselu oluliselt tagasi paganliku poole kallutada. Märgatav oli tema mõju siiski nende kooliõpetajate-
annaabi.ee 
