Küsimused kvalitatiivse uuringu kohta (leheküljed raamatust: Laherand, M.-L. (2008) Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn Infotrükk). 1. Kvalitatiivse uuringu eripära (lk. 15-24) Kvalitatiivne uuring uuritakse inimesi või süsteeme nendega suheldes või neid regulaarselt jälgides. Andmed saadakse vaatluse, intervjuu, sõnalise suhtlemise kaudu; keskendutakse tähendustele ja tõlgendustele. Sh eluloouurimus, etnograafia, juhtumiuuring, tegevusuuring. Puudub üks kindel taustteeoria. Nähtusi uuritakse nende enda loomulikus keskkonnas, nähtusi püütakse tõlgendada ja mõtestada. Lisaks intervjuudele ka pildid, avatud vaatlus, ka dokumentide, piltide analüüs. Sotsiaaliseid ilminguid uuritakse holistlikult. Pigem laiad panoraamvaated kui mikroanalüüsid.
- Formaalsed eeskirjad - Kollektiivsus - Individuaalsuse kadumine ja isiksuse allasurumine - Reaktsioonina totaalsusele luuakse oma sotsiaalne süsteem: Karistusasutused vastandavad end kuritegevusele, mille tagajärjel kinnipeetavad, vastandades end totaalse institutsiooni võimule, pöörduvad nende väärtuste poole, mille vastu on võim suunatud (Perovskaja, N. (2008) Kavatuse eritingimuste mõjusus. Tapa erikooli lõpetanud nelja noormehe elukäigu näitel. Eluloouurimus. Magistritöö. Vangla päevakava Vangla subkultuur: olemus ja tekkepõhjused - Vangla subkultuur käitumisviisid ja suhtumised väljendavad kollektiivset vastuseisu ametlikule korrale, normidele ja töötajatele. - Deprivatsioonimudel: vangla subkultuur on unikaalne kohanemismehhanism pingega, mis tekib vajaduste rahuldamatusest ning vabaduse ja valikute puudusest.
annaabi.ee 
