Kuid mis siis saab, kui ütlen: ma ei usu seda? Jäi sadam selja taha. Ikka jätkub jooks. Sa ütled: aeg. Ent ega aeg ei anna häbeneda. Ta riivab seda tõtt, mis saab me elulooks. Müts põleb varga peas ja teised saavad sooja. Kõik võrdselt või? Need eriti, kel pikemad on käed. Rütm kiireneb. Ei julge enam silma lasta looja. Oh kuusepuu, oh kuusepuu. Ja järsku jaanipäev.
põletamine, iidsete teadmiste peitmine illusoorsete uskumuste taha, et teha teed kaubandusele...) ? Ajalugu kui konstruktsioon Mälu. Mäletamine ja elulood Pikka aega on mälu ja ajalugu olnud kaks erinevat diskursust. Inimesed mäletavad lähemaid ajaloosündmusi erinevalt. Kas mõni neist mäletab järelikult valesti? Mis tingib kogemise aluse, kas on olemas objektiivset kogemust? Inimese jutustust oma kujunemis- ja kogemusloost nimetame elulooks. See ei ole sama, mis tema poolt elatud elu, vaid eluloo autor teeb kirjutades valikuid, millises valguses seda näidata. Elulugude kasutamine algas kõigepealt USA-s, kus hakati huvi tundma indiaanlaste pärimuste vastu. Vanim sellekohane biograafiline materjal pärineb aastast 1825. Teaduspõhine ajalugu ignoreeris mälestusi ajaloo allikatena pikka aega. Alles eelmine sajand tõi suhtumises murrangu. Biograafilise meetodi ajalugu ei ole Euroopas ühtlane
annaabi.ee 
