Carl von Linne Kaheksateistkümnendal sajandil muutus taimede kollektsioneerimine lausa üldlevinud hulluseks. Uute liikide leidjad said kuulsaks ja jõukaks. Botaanikud ja muidu seiklejad läbisid tohutuid vahemaid, et rahuldada üleilmset iha saada aedadesse midagi uut. Kõik uusleiud tuli aga klassifitseerida, korrastada, võrrelda juba olemasolevatega. Õnneks oli Rootsis mees, kes oli valmis seda looma. Tema nimi oli Carl Linne. Hiljem ka lisandus sellele von Linne. Ta sündis 1707 Lõuna Rootsis, vaesena, kuid toimekana. Koolis oli tüüp nii laisk, et isa võttis ta ägedusehoos koolist ära ja pani kingsepa juurde õpipoisiks. Noor Linne aga ei viitsinud eluaeg saapaid viksida ja seega palus ta uut võimalust. 1730ndtel hakkas ta suurt huvi tundma looduse vastu ja nii koostas ta oma kuulsa liigituse süsteemi, jagades loomad ja taimed järgmiselt alarühmadesse: domeen, riik, hõimkond, alamhõim...
Kõik on päriselt elanud inimesed ning on allikates ühel või teisel viisil esile kerkinud. Raamatu eesmärk on anda edasi kindla ajastu, sotsiaalse kihi või tegevusala tüüpilisemat esindajat. Tervikuna oli raamat väga põnev lugemine. Üks autoritest, Tiina Kala, ütleb sissejuhatuses, et antud tegelaste elu põhineb allikatel, mis on säilinud, küll aga on nad ebapiisavad, et anda täielik ülevaade antud inimese elust keskajal. Tegemist ei ole traditsioonilise elulookirjeldusega, mistõttu esineb ka palju oletusi. Sellest hoolimata saab üsna selge ülevaate keskaegsest tallinlasest. Mis eriti meeldis selle raamatu puhul oli see, et iga keskaegse tallinlase elutegevusvaldkond oli ka lahti seletatud,tuues välja üldisema ülevaate. Tuues näiteks lk 90 ,,Hans Holtappel, kullassepp" peatüki, siis seal oli alateemadena välja toodud, et kes kullassepad üldisemas tähenduses olid, milline oli antud ameti tähtsus keskajal, nende tunftid jne. Nii on raamat
annaabi.ee 
