oleksid nendega otse tänavalt lavale astunud. Kuid Priscilla ja Racheli riietus oli erinev. Priscilla kandis peeneid ja tibilikke riideid, seevastu Rachel sarnanes mustlasele. Tema riietus ei sobinud kokku tema abikaasa Arnoldi ülikonna ja tütre valge pluusiga. Tema riietus paistis silma. Tegelaste (mitte küll kõigi puhul meisterlikult graatsiline) sisenemine loob paraja annuse vaimukusega hästi tunnetatava õhkkonna. Sellel hetkel mängitakse elulik vaatepunktide paljusus kenasti esile. Erisugused perspektiivid ja motiivid, ihad ja soovid valguvad laviinina Bradley ja vaataja üle. Etenduses tundsin ma natuke igavust, jutt oli tihti arusaamatu ja Kaljujärve jutt Hamletist oli filosoofiline. ,,Me kõik vajame armastust!"-lausus Francis järsku, peale seda lauset muutusid inimesed saalis kuidagi tähelepanelikumaks, etendus oli arusaadavam ja kõik nagu oleks kohale jõudnud. Miski muutus, aga siiani ma pole mõistnud, mis see oli
Nii et saab küll eksida. Varblane nokkis plastikseemne kogemata. Kogemata - kuna see mõnede omaduste (välimuse) poolest vastas otsitule, teiste omaduste (seeditavuse) poolest aga tulnuks kõrvale jätta. Seejuures on selge, et eksib lind, mitte plastikseeme. Kuhu iganes ka plastikseeme ei liigu, ei saa öelda, et ta seeläbi eksiks, sest plastikseemnel pole plaani. Küll aga on plaan igal elusorganismil. Niisiis, tuleb välja, et "eksimine on elulik", "eksitamine aga on inimlik" (Paul 2008). Eksimine ei ole valetamine. Ka luiskamine pole valetamine. Luiskamine on tegelikkusest lahtirebitud, ei millegagi piiritletud ja kontrollitud laste oma maailm. Inger Kraavi (2007) arvates ei tohiks luiskamise puhul lapsele öelda: valetad, ära valeta, vaid tuleb aidata lapsel mõistma hakata, mis on tõelisus ja mis on väljamõeldis. See oskus kasvab tavaliselt koolieelsel perioodil ja koolilastel juhtub segadusi suhteliselt harva. Luiskamine on
annaabi.ee 
