taevas" (xian tian) s.t. trandtsedentaalselt. Selline vaade oli neil kõigile Kaanoni raamatutele. Nii nagu Yi Jing oli valitseva kihi valduses, nii olid ka elu toitmise viisid. Dao-de Jing on oma toonilt teos valitsevale kihile oma ja teiste elu korraldamiseks, mis tagaks elu toitmise-kasvu. See on teos valitsejale, kes püüdleb läbi enesetäiustamise rahusse, et ühineda kogu elava kuluga. Selles on seetarvis kirja pandud üldised elulaadilised alused, praktilise teostamise põhiprintsiibid ja meditatiivse protsessi sisuline kirjeldus. Samas puuduvad konkreetsed tehnikad – neid peeti tõelisteks saladusteks. Taoistlikke praktilis-filosoofilisi (Laozi ja Zhuangzi) tekste ei saa vaadelda nii nagu kreeka puhtalt spekulatiivseid-filosoofilisi tekste. Taoistlike tekstide taga oli kinnine traditsiooni edasiandmine "õpetajalt õpilasele", kusjuures tähelepanu keskmes oli eriliste tehnikate või
*tundeline suhtumine, lemmiksümbol - voolav vesi *põhiteos "Daodejing" ("Raamat teest ja väest", "Kulgemise väe raamat"). *Autoriks 6. sajandil eKr elanud Laozi, keda peetakse ka taoismi rajajaks. *2. Tähtis teos "Zhuangzi" (pärimuse järgi Zhuangzi nimeliselt autorilt, teadlaste arvates erinevatelt autoritelt) *praktilis-filosoofilised tekstid ,,Daodejing" - toonilt teos valitsevale kihile oma ja teiste elu korraldamiseks *kirja pandud üldised elulaadilised alused, praktilise teostamise põhiprintsiibid ja meditatsiooni kirjeldus, puuduvad tõeliseks saladuseks peetavad tehnikad *traditsiooni edasiandmine "õpetajalt õpilasele" *tao tehnikad ja kunstid - "tao kunstid" (dao shu). *Hiina tsivilisatsiooni alused - aluselised tõekspidamised ja tõdemused tekkisid shamanistliku traditsioonilise (kultuuri) ühiskonna sees. *Taoistlikus alkeemias loeti kõrgeimaks tõe ja tee edastamiseks edastamist meelest meelde,
ja aadel, nendesse mittekuuluvad inimesed moodustasid nn. kolmanda seisuse, kes oma töö ja maksudega pidi ülal pidama kaht privilegeeritud seisust. Esimene privilegeeritud seisus, vaimulikkond, moodustas umbes 0,5% elanikkonnast. Vaimulikkond jagunes "mustadeks" ja "valgeteks". Esimesed olid kloostrites elavad mungad ja nunnad, teised vaimulikud väljaspool kloostreid. Kõrgvaimulike ja tavaliste kogudusepreestrite vahel valitsesis suured sotsiaalsed ja elulaadilised erinevused. Peapiiskopid, piiskopid jt. kõrgvaimulikud pärinesid enamasti kõrgaadlikest, neil olid lossid ja nad elasid üpris ilmalikku seltskondlikku elu. Kogudusevaimulikud (küreed, vikaarid) olid oma elulaadilt lähedased talupoegadele ja käsitöölistele. Aadli hulka kuulus koos perekonnaliikmetega umbes 550 000 inimest. Seisuslikult tehti vahet vana päritolu nn. mõõga-aadli ja kodanluse seest pärineva nn. mantliaadli vahel
annaabi.ee 
