Leiti ka, et uue informatsiooni omandamises tähtsat rolli mängiv hippokampus aktiveerub kiire une perioodil, justkui korrataks varasemaid õppimisepisoode. Tähtsad tegurid meeldejätmiseks on känkimine ehk kokkupakkimine suuremateks ühikuteks ning materjali objektiivne ja subjektiivne organiseeritus. Objektiivsest organiseeritusest saab rääkida kui õpitav materjal on väliselt selgelt süstematiseeritud (nt nimekiri, milles on 10 looma-, sõiduki- ja elukutsenimetust). Subjektiivne organiseeritus tähendab, et inimene ise leiab mingi mooduse, kuidas meeldejäetavad asjad süstematiseerida ja omavahel seostada. Sageli kasutatakse selleks mitmesuguseid mnemoonilisi e mälu abistavaid tehnikaid. Meenutamine ehk reprodutseerimine Psühholoogia ei anna ühest vastust sellele, kuidas meenutamine täpselt toimub. Aastakümneid tagasi oli populaarne nn laoruumi käsitlus, mille kohaselt on vaja leida tee õigesse kohta hiiglaslikus informatsioonilaos
meeldejäetavad asjad süstematiseerida ja omavahel seostada. Tähtis tegur on ka materjali objektiivsel ja subjektiivsel organiseerimisel. Näiteks luues nimekirja, kus on 10 looma-, 10 sõiduki- ja 10 elukutsenimetust. Põhjus, miks organiseeritud materjaliga õppimine on efektiivsem, on see, et gruppide moodustamine suuremast informatsioonist aitab seda paremini meelde jätta. Arusaamine ja kontekst–
annaabi.ee 
