Meie aja ühiskond ei saa enam kunagi tunda vana head jõulupühade ehedust ja südamlikkust. Tundmatuseni on muutunud ka väiksemate kalendripühade järgi talitamine ning igapäevased tööd-toimetused. Karjalaskepäev, jüriöö, toomapäev dekaadi möödudes ei ole noored lapsed nendest nimetustest ehk kuulnudki. Üha enam urbaniseeruvas ühiskonnas polegi enamikul inimestest kõike vajalikku, et vanade rahvakommete järgi käituda. Vaid mõnel üksikul elukutselisel karjapidajal on võimalus vanade eestlaste kombe järgi oma karja talitamisega tegeleda ning pigem eiravad nemadki seda, sest praegu on juba kõik farmid ja talud ära automatiseeritud ning suuremat vajadust oma käe-jala koormamiseks pole. Aastaid tagasi oli noorte seas populaarne teha suure seltskonnaga jüriööl uhke lõke. Hetkel ei tea noored sellisest kombest midagi. Ka toomapäev, küünlapäev ja paastupäev on inimeste jaoks
2.Kas oluline on treeningu alguses teha soojendust? Joonis12. Kas on oluline enne treeningu algust teha soojendust? Üheksa mehe arvates on soojendus väga vajalik, kolm leidis, et soojendus on vajalik. Võime öelda, et elukutseliste sportlaste jaoks on soojenduse tegemine on väga vajalik. 3.Kas teil on olnud spordiga seotud vigastusi? Joonis 13. Kas teil on olnud vigastusi? Üheksal sportlasel on olnud vigastusi, ainult kolm vastasid, et on vigastustest pääsenud. Selgub, et enamusel elukutselisel sportlasel on vigastusi olnud. 4.Kui teil on olnud spordiga seotud vigastusi siis palun nimetada neid Joonis 14. Millised vigastused teil on olnud? Kuuel sportlasel on olnud hüppeliigese vigastus, kahel mehel põlveliigese vigastus, ülejäänutel on ninaluu, sõrmede venitus, seljavigastus, säärelihaste trauma ja põrutus olnud. Selgub, et kõige rohkem on vigastada saanud hüppeliiges. 5.Kuidas vältida vigastusi, mis tulevad treeningutel igapäevaselt? Joonis 15
annaabi.ee 
