*populatsioonidünaamika laad) Dominant – on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik Heterotroof – organism, kes saab eluks vajalikud orgaanilised ained väljast ja ei sünteesi neid ise endale (nt rebane) Autotroof – organism, kes sünteesib ise endale eluks vajalikud orgaanilised ained (vesi, mineraalsoolad) (nt taim) Tarbija – see kes tarbib nt toitainet (nt jänes, kes sööb kapsast) Tootja – taim, kes toodab nt eluksvajalikku (nt kapsas, mida sööb jänes) Herbivoor – taimetoiduline loom (nt jänes) Karnivoor – lihatoiduline loom (nt hunt, rebane) Omnivoor – kõigetoiduline loom (nt karu) Lagundaja – surnud organismide koostisaineid lagundav heterotroofne organism (nt bakter, seen) Abiootiline tegurid – eluta looduse tegurid (nt sademed, temperatuur, tuli, vesi) Biootiline tegurid – elus looduse tegurid st organismide vahelised suhted (nt kisklus, konkurents, sümbioos)
juurerakud suuremaks. Imevvööde- 2-8 mm pikkune osa, mille moodustavad juurekarvad. Juurekarvad- hangivad mullast vet ja toitaineid. Kujunevad juure pindmiste rakkude väljasopistumise tulemusena. Juure pikenemisega tekkivad uued ja vanad kärbuvad. -juurekarva eluiga 2-10 päeva. Külgjuurte vööde- Osa kus moodustuvad külgjuured, mis omakorda harunevad. -samasugune ehitus nagu peajuurel. Juurte harunemine on tähtis, kuna mida suurem on juurestik, seda rohkem saab taim eluksvajalikku vett ja lahutsunud aineid. Osmoos-kui vesi liigub läbi poolläbipaistva kile kangema lahuse poole. Poolläbipaistev kile- juurekarva rakumembraan koos selle vastu liibunud tsütoplasmaga. - Vesi liigub mööda juurerakke edasi ja jõuab juurekeskosas paiknevatesse puidusoontesse. Juurerõhk- Kui juurtekarvade poolt imetud vett tuleb puidusoontesse pidevalt juurde ja see surutakse jõuga ülespoole. - Vesi tõuseb mööda puidusooni varde ja sealt
" ,,Pedagoogika ei ole teadus. Liiga palju on siin oletuslikku, meelevaldsust, mittemõõdetavat. Objekt libiseb välja ja muudab pidevalt oma nägu." Autor kordab veel samas peatükis mõtet, et pedagoogika ei ole teadus. Kasvatusteaduste eksistents igal pool ja mittekuskil samaaegselt ei ole tema nõrkus, vaid pigem tugevus. AJA VAIM JA LAPSEPÕLV Kodu vastuseis ja vastukaja Perekond ei tooda endale toitu jm eluksvajalikku, vaid ainult tarbib seda. Primaarkogemused on asendatud sekundaarkogemustega. Traditsiooninormidest loobumine on toonud ebakindluse ja autoriteedi purunemise. Täiskasvanu ja lapsemaailma vaheline joon on ebaselge. Individualism ja privaatsusvajadus on suurenenud. Laste elu on lasteaed ja kool, mitte niivõrd enam kodu. Mäletusi Paradiisiaiast Last ümbritsevad värvid olgu mahedad ja soojad, hääled rahulikud ja harmoonilised, vormid
annaabi.ee 
