maailmasõja aegset Euroopat meenutav "1914. Reisipildid" (1924) kujutab endast vahetute, töötlemata reisimärkmete raamatut. Hindrey oli kuulus lasteraamatute autorina ja piltide joonistajana. Tema raamatuid "Lõhkiläinud Kolumats", "Nina-Jass ja Näpu-Mall" (1918), "Jaunart-Jauram" (1921) teati palju peast. Ilukirjandusega hakkas tegelema vanemas eas, 1920. aastate lõpul, debüteeris ajakirjas "Looming" jutustusega "Kunstikool" (1929), millest arenes välja 5-köiteline sari "Minu elukroonika" (1929- 1931). Järgneval kümnendil kujunes eesti kõige omapärasemaks prosaistiks ja hinnatud novellimeistriks. Tegevus karikaturistina Karikatuurilooming arvustab tsarismi, baltlust ja tõusiklust ning joonistuslaad kõneleb "Simplicissimuse" koolkonna juugendlikust mõjust. Algatas eesti lasteraamatute illustreerimise ("Pambu-Peedu", "Lõhkiläinud Kolumats"). Tegevus kirjanikuna Kirjutanud lasteraamatuid, mälestustesarja, reisiraamatuid, näidendeid, vesteid, teatri-, kirjandus- ja
Stefan Zweigiks kahe kirjaniku novellistikas on paralleelsusi , kuid Hindrey on siiski mitmekülgsem ja konservatiivsem. Hindrey sai tuntuks karikaturisti, följetonisti ning vaheda sulega kirjandus- ja teatrikriitikuna pseudonüümi Hoia Ronk all. Asutas pilkeldehed Sädemed (Postimehe juures) ja Kratt (Päevalehe juures) ning oli nende toimetaja. Ilukirjandusliku proosa kirjutamisega alustas 1928. aastal, äratades tähelepanu 5-osaliste memuaaridega "Minu elukroonika" (3 köidet; 1929) "Murrang" (1930) ja "Tõnissoni juures" (1931). Hindrey loomingu kõige intrigeerivamaks osaks on ta novellistika, mille keskmes on patriarhaalse mehe psüühika ja mehenaise suhete süvaeritlus. Hindery on tundlik ka aumõiste suhtes. Ta käsitleb seda eriti oma ja võõra suhete kaudu: autori positsioonil olev kangelane vastandab uue generatsiooni ellusuhtumisele esivanemate õilsa vere kutse ja kohustuse seda järgida
annaabi.ee 
