Kroonika väitel ei olnud teist nii vägevat torni kogu Läänemere kaldal. 1696. aastast tarvitatakse torni nimena alamsaksa keelset varianti Kiek in de Kök, mis tõlkes tähendab "vaata kööki". Nimi viitab torni erakordsele kõrgusele - ülalt võis tõepoolest vaadata nii lähedal olevate hoonete köökidesse kui ka vaenlase "kööki", see on tagalasse. 17. sajandi lõpul lisati tornile uus massiivne ülaosa, jalam aga mattus bastioni muldkehasse. 19. - 20. sajandil kasutati torni isegi elukorteritena. 1968. aastast asub seal muuseum. 7 nädalat Liivi sõja ajal 1577: Veebruaris lasti neljanda korruse kõrgusele nii suur auk, et oleks mahtunud paari härgadega läbi minema. Piiramise mälestamiseks müüriti torni parandamisel sinna sisse kuus suurt paekivikuuli - nn. tümlerit ja kolm väiksemat raudkuuli. Raskete tulirelvade 24 kambrit, 30 käsirelvade ava. Kaguküljel eksponeeritud osa parhammüürist. Dansker torni idaküljel. ALLIKAD: http://www.ajaloomuuseum
Vestibüülil on ruudukujulistest paetahvlitest põrand, eesmises osas on ta võlvitud, tagumises osas talalaega viimast toetavad keskelt kaks toskaana orderis puitsammast. Lai paraadtrepp viib teisele korrusele. Piduliku vestibüüli kõrval on enamus teisi alakorruse ruume olnud hoopis argisema ilmega. Üksnes kaks edelapoolset ruumi omavad profileeritud lae ja seinakarniise, samuti rokokooliku dekooriga uksi ning aknapalestikke. Kuna need ruumid olid järjepidevalt kasutusel elukorteritena, on enamik sealseid detaile säilinud rikkumatult näiteks on osadel ustel lisaks rokokoolikele võtmeplaatidele alles ka algsed Skujulised lingid ning lukuaugukattedki. llmselt on algselt olnud majal mantelkorsten, mis arvatavasti 19.20. sajandi vahetusel on ümber ehitatud vaheseinaga eraldatud ruumiks ning läbi korstna rajatud teisele korrusele trepp. Alakorruse põhjapoolne tiib näib juba algusest peale olnud kasutusel köögiblokina.
annaabi.ee 
