Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"elukooslusest" - 5 õppematerjali

Ökosüsteem kui tervik
18
pptx

Ökosüsteem kui tervik

Ökosüsteem kui tervik • Toiduahela peamiste lülide – tootjate, tarbijate ja lagundajate – omavahelised toitumissuhted. • Iseregulatsiooni kujunemine ökosüsteemis ning seda mõjutavad tegurid. Ökosüsteem • Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mis koosneb elukooslusest ja eluta keskkonnast. • Elusorganismid on mõjutatud üksteisest ja ka eluta keskkonnast (biootilised ja abiootilised tegurid). Rollid ökosüsteemis Tarbijad Enamasti loomad. Tarbivad toiduks tootjate loodut või nendest toitujaid. Kiskjad, herbivoorid, omnivoorid. Tootjad Lagundajad

Bioloogia → Bioloogia
35 allalaadimist
Bioloogia mõned mõisted
2
docx

Bioloogia mõned mõisted

katkenud. 35.mutatsioon- muutus pärilikus aines 36. mutageen- mutasioone põhjustav tegur, kantserogeen- vähitekitaja 37. geenifon- populatsiooni kõikide geenide ja alleelide kogum. 38. kaksikute meetod-uuritakse keskkonna mõju geenide avaldamisele 39.pärilik haigus- saadakse kaasa vanematelt vigaste kromosoomidega. 40.a ja biootiline tegur- eluta looduse tegur 41.antropogeenne tegur- inimtegur 42.areaal- leviala 43.ökosüsteem- isereguleeriv tervik, mis koosneb elukooslusest ja elupaigast 44. troofiline tase- toitumistase 45.biotehnoloogia- elusorganismide abil inimesele vajalike ainete tootmine 46.liik- organismirühm, kes omavahel ristuvad ja annavad sigimisvõimelisi järglasi 47.kloon- ühe raku järglaskond 48.partenogenees- järglase areng viljastumata munarakust 49.tropism- liikumine välisärritaja(valgus) suunas 50.fotosüntees- protsess rohelistes taimedes ja vetikates, CO2 ja H2O toodetakse glükoosi, vabaneb O2 51

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
Mets
28
docx

Mets

.................................................................................. 14 2 Sissejuhatus Mets on puittaimedega kooslus, mille pindala on suurem, kui 0,5 ha, puude kõrgus ületab 5 meetrit ja võrade pindala üle 10% kogu alast. Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Maailmast on metsadega kaetud 30 %. Käesolev referaat räägib metsast, kui elukooslusest ja selle kaitsest. Referaadi eesmärk on anda hea ülevaade metsadest ja sellest, kui tähtsad need tegelikult ikkagi on. Põhilisi metsatüüpe on neli : salumets, nõmmemets, palumets ning laanemets. 3 Nõmmemets Nõmmemetsad on kuivadel toiteainetevaestel muldadel kasvavad metsad; ühtlasi metsatüpoloogilise klassifikatsiooni tüübirühm, kuuludes arumetsade tüübiklassi.

Loodus → Loodus
12 allalaadimist
Sissejuhatus keskkonda
5
doc

Sissejuhatus keskkonda

Ainult loom saab kasu. Näiteks maipõrnikas ja kask Kisklus ­ Kiska ja saaklooma vaheline suhe. Ainult kiskja saab kasu. Näiteks lõvi ja antiloop, prantslane ja konn jne. 13. Ökosüsteemi mõiste. Biotsönoos, ökotoop. Ökosüsteemi iseloomustavad tunnused. Ökosüsteem ­ Isereguleeruv seostatud tervik, milles on toiduahelate ja aineringluse kaudu seotud kõik elusorganismid ja keskkond. (Näiteks järv, meri, niit, metts, raba, park, kõrb, akvaarium) Seega koosneb ökosüsteem: Elukooslusest ehk biotsönoosist - Omavahel seotud organismide kogum, mis asustab elutingimustelt enam-vähem ühtlast ala ehk biotoopi. Näiteks kõrbekooslusse kuuluvad kõrbehüpik, kõrberebane, stepikilpkonn Ökotoobist ehk biotööp ­ See on elutingimustelt enam-vähem ühtlane ala , mida asustab mingi organismide kooslus. (Biotsönoosi elupaik) Näiteks on happelise toitainevaese turbaga raba biootop männile, soolakilule, sookiurule, raba- hõbekajakale ja teistele.

Loodus → Keskkond
51 allalaadimist
Rahvastiku arvu ja elutingimuste jaotumus maakeral
30
docx

Rahvastiku arvu ja elutingimuste jaotumus maakeral.

Vastavalt vara väärtusele on vaja uurida, kas selle tarbimist saaks vähendada ja kuidas. Nii peaks säästma kasutatavat kütust ja, et need ei lõppeks ennem otsa, kui on leitud ka muud kaevandamiskohad, või naftale alternatiive. Näiteks hetkel on alternatiiv kütusele elekter. Taastuvaid loodusvarasi võiks kasutada vaid nende uuenemise ja loodusliku juurdekasvu piires, jättes puutumata põhivara. Et taastuvad loodusvatad moodustavad alati oma osa looduslikest elukooslusest, siis tuleks silmas pidada nende kasutamise kõrvalmõju loodusele. Ja siin ei saa arvestada ainult kohalikke huve, vaid tuleb arvestada kogu maailma huve. Maailma metsade pindala vähenemisel on palju põhjuseid. Enim tuntud troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade põletamise teel

Loodus → Loodus
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun