Londoni madalamale ühiskonnakihile omase inglise keelega. Eliza isa, Alfred, on kojamees, kes peab õnne elus edasiviivaks jõuks, just selle puudumine ei ole lasnud tal olla kes ta tahaks. Eliza suhted isaga on silmnähtavalt ülesehitatud rahale, Eliza müüb lilli- isa tuleb küsib raha. Eliza unistab töötada lillepoes, aga tema tugev aksent teeb selle võimatuks. Tänu piinavalt pikkadele keeletundidele ning elukoolile hakkab Eliza välja kasvama oma matslikust iseloomust ning näitab märke daamilikumast käitumisest. Niisiis seisab Eliza kõrvuti oma esimese nn. eksamiga, osaledes aristokraatilkul hobuste võiduajamisel pealtvaatajana, tulemuseks on paljude kohaletulnute minestusseisund ning vastukaaluks ka naerupahvakad Higgins'i poolt. Eliza oli selgeks saanud puhta inglise keele, aga oli nigela mõttemaailmaga. Näidendi lõpus on Eliza rahulolematu temale langenud vähese tunnustuse pärast, Higgins
Londoni madalamale ühiskonnakihile omase inglise keelega. Eliza isa, Alfred, on kojamees, kes peab õnne elus edasiviivaks jõuks, just selle puudumine ei ole lasnud tal olla kes ta tahaks. Eliza suhted isaga on silmnähtavalt ülesehitatud rahale, Eliza müüb lilli- isa tuleb küsib raha. Eliza unistab töötada lillepoes, aga tema tugev aksent teeb selle võimatuks. Tänu piinavalt pikkadele keeletundidele ning elukoolile hakkab Eliza välja kasvama oma matslikust iseloomust ning näitab märke daamilikumast käitumisest. Niisiis seisab Eliza kõrvuti oma esimese nn. eksamiga, osaledes aristokraatilkul hobuste võiduajamisel pealtvaatajana, tulemuseks on paljude kohaletulnute minestusseisund ning vastukaaluks ka naerupahvakad Higgins'i poolt. Eliza oli selgeks saanud puhta inglise keele, aga oli nigela mõttemaailmaga. Näidendi lõpus on Eliza rahulolematu temale langenud vähese tunnustuse pärast, Higgins
Õppides loon ennast Siia ilma sündides on iga inimene tabula rasa puhas leht. See tähendab, et ta on puutumata välismaailma pahedest ja ka hüvedest. Isiksus hakkab temast kujunema järgnevate aastakümnete jooksul toimuva õpiprotsessi käigus. Endast rääkides võin öelda, et nüüdseks on keskkool peagi läbi saamas, ent see on alles stardiplatvormiks millelegi hoopis olulisemale elukoolile. Oli 5. oktoobri öö aastal 1982. Tundsin, et keegi tõmbab mind tugevalt peast. Surusin vastu, karjusin täiest kõrist, ent kasu sellest polnud, agressiivsed käed said oma tahtmise. Lõpetasin vastumeetmed ja lasin asjadel nende loomulikku rada mööda kulgeda. Ühtäkki ei olnud mul enam üldse kodune tunne. Olin kuskil suures valges kõrge laega ruumis. Vastu kogu keha õhkus harjumatult külma ja rõsket õhku
annaabi.ee 
