rahvusliku liikumise, väikerahvad tahtsid saada oma riiki või saavutada autonoomiat.*Imperialism suurriikide soov valitseda maailma üle, riigi soov laiendada oma piire luues kolooniaid. *tööstuse areng *linnastumine *Massikultuuri tekkimine *Kodanlus(Keskklass)*töölisklassi ehk proletariaatide teke *sterigid-töölisklassi olukorra parandamine, taheti vana korda asendad sotsialistliku korraga 1) Polnud piiranguid elukohavalikul-see andis inimestele rohkem vabadust, aga enamik inimesi suundus linna elama, mis tõi kaasa linnades ülerahvastumise ja muid probleeme. 2) Töölisklassi olukorra parandamine tõi kaasa streike ja meeleavaldusi, aga samas muutus nende elu lihtsamaks 3) Tehnika areng muutis tööliste elu lihtsamaks, aga tänu sellele tekkis tööpuudus, kuna palju töid tehti masinatega 4) Kapitalism ja linnastumine tõi kaasa rahvusliku liikumise, rahvused said arendada oma kultuuri, aga
olema hoopis vadjalased, kuigi ta ei pea võimatuks, et nende hulka põgenes teise aastatuhande algul ka üksikuid eestlasi29. 24 von Köppen 1867: 102 25 von Köppen 1867: 103 26 Kant 1948: 8-20 27 Imar Arens (1958: 113) 28 Moora 1963: 111-112; S.Nigol 1963 29 Moora 1964: 32, 102 Teine ajajärk Vene alade eesti asunduste ajaloos algas 19.sajandil, mil järk-järgult kaotati õiguslikud piirangud lihtrahva vabal elukohavalikul. Seadusliku võimaluse taotleda ümberasumist mõnda teise kubermangu said eesti ja läti talupojad pärast seda, kui hakati ellu viima Liivimaa 1849. aasta ajutist talurahvaseadust, toimus talurahva lõplik vabastamine Eestimaal 1856 ja Liivimaal 1860 ning kehtestati ülevenemaaline passiseadus aasta 186330. Kuid juba sajandi teisel veerandil oli alanud eesti talupoegade ümberasumisliikumine, mida mõisnikud püüdsid takistada, kuna kartsid jääda ilma töökätest.
annaabi.ee 
