ühe silbi pärast, mis vaikuse näkku Sa süljanud. Vere torm rebis raamatulehti ööl, mil viibisin Sinu pool. Tema jõhkruses kaheks tehti vaimuühtsuse ülikool. LÕPETUSEKS Doris Kareva on müstiline luutetaja Ta kirjutab erilisi, rõõmsaid samas ka naljakaid luuletusi Kui ta kirjutab uut kogu, siis ta mõtleb enne välja luulekogu pealkirja ja siis alles luuletused Ta on ka luuletusi kirjutanud noodipaberile, sest kirjutatul peab olema rütm. Näide rütmist esitatud luule ,,Elukogu" Tema sõnul jutustavad luuletused lugusid, seisundeid ja pöördumisi. Luuleni on Dorise juhatanud Anna Haava luule mütoloogiast, kus Doris Kareva lõi oma jumalad, kellega ta suhtleb luulekeeles Kasutatud kirjandus Internet Doris Kareva ,,Aja kuju" Doris Kareva ,,Mandragora" TÄNAME KUULAMAST !
Luuleteksti analüüs ÄIKE RÕNGU SURNUAIAL (Elukogu, 1978, lk 20) Ivar Ivask Välk õmbleb kokku kõue räbalaid ja tõmbab vihmasärki üle puu. Surm-alasti on jäänud ristid vaid ja kaugel vilksatades kase luu. Õhk käriseb. Sel kohtupäeva hääl. Taob müdinaga taeva viha härg. Ei puhke tema järel valgusnääl! Ta sõrajälgedes on muld vaid märg. Siin haua varju pugenud sinilill. Kuldnoka laul on seitsme luku taga. Küll kiusab koolnuid saju torupill, mis kutsub: Pese silmi, ära maga! Siis aga paisub vaikus keset äikest,
annaabi.ee 
