Kui noored teaksid! Kui vanad suudaksid! Noored reeglina ei tea elu raskustest väga midagi. Kasvades ja arenedes saadakse aga targemaks ja elukogenumaks. Sellele kõigele aitavad kaasa ka vanemad inimesed. Nende sõnadest tasub õppida, sest kunagi on ka nemad noored olnud ning kõike samamoodi läbi elanud. Enamus noori võtab õpetussõnu kui tänitamist, kuid aja möödudes enamus tunnistab, et vanemate jutus oli oma tõetera sees. Vanematele inimestele meeldib väga mineviku külge klammerduda ning noortele vastupidi, just tulevikust unistada. Kuid kahjuks kumbki generatsioon ei mõtle sellele, et tuleb elada hetkes
sporditarbeid selles võimlas hoidnud. Valetades teistele, pettis Holden eelkõige iseennast. Holden vajab kaastunnet, sest ta mängis täiskasvanut, arvates teadvat, missugune on täiskasvanute maailm. Tema meelest oli täiskasvanute elu lahutamatuks osaks alkoholi tarvitamine ja baarides käimine. Wickeri baaris koos vana tuttava Carl Luce'iga tarbis noormees viskit ja suitsetas. Tema arust tegi selline käitumine teda vanemaks ja elukogenumaks. Tihti baarides joomas ja suitsu tõmbamas käimine, röövis Holdenilt osa tema noorusest. Holden vajab, et temasse suhtutakse mõistvalt. Ta ei olnud halb poiss, kuna tema sisimas oli hirm. Ta ei suutnud teha midagi nooruslikku ja tunda rõõmu pisiasjadest, kuna ta kartis ebaõnnestuda. Kui temalt varastati kindad kartis ta minna neid otsima, sest pelgas, et ei suuda vargale vastu astuda. Hirm ebaõnnestumise ees võib vähendada inimese võimet enda eest seista.
Noorem põlvkond arvab tihtipeale, et neil on õigus, kuid alati pole see nii. Enamasti on ikkagi vanemal põlvkonnal õigus. Kuid, millest need rasked erinevused tekivad ja milliseks muutub lapse suhtumine vanematesse? Kuidas me saaks erinevusi ära hoida ja suhtlemise lihtsamaks muuta? Me ju teame, et vanemad inimesed on alati olnud targemad ja elukogenumad, seda on ühel heal päeval ka üks noor, kui ta ise vanemaks ja elukogenumaks saab. Tavaliselt on emadel-isadel raske saada läbi oma lastega, sest põlvkondade vahe on suur ja mõlemad põlvkonnad on üles kasvanud üles eriaegadel. Samal ajal, kui meie 15 aastaselt kodus internetis istume, siis kolmkümmend aastat tagasi istus meie isa 15 aastasena traktoriroolis ja kündis pere kartulimaad. Kui peretütar kaks tundi omale meike, juuksevärve ja mingeid hilpe selga, näkku ja pähe ajab, siis aastaid tagasi kulus ühel pereemal oma paar tundi, et vesi kogu
olevat. Siin kohal võib näitena tuua teose tegelased, Timm Thaleri ja Taruki. Ajal, mil Timm elas rikka pärijana Taruki juures, nägi ta palju ülekohtust ja ihnusest tulenevat, kavalusega toime pandavat, kurjust. Tihti tundis Timm vajadust kõik see välja naerda, kuid kuna tal selleks võimalust polnud jäi see tema sisse. Sellest võis olla tingitud ka Timmi näo muutumine. Raamatus oli kirjeldatud, kuidas aja jooksul, mil Timm hr. Taruki juures elas, muutus tema nägu vanemaks ja elukogenumaks. Elukogemuse alla kuulub ka halbus, mida Timm kohtas ning mis ilmselt jättis Timmi näole väsimust ja umbusaldust. Minu arust näitab naer ka inimese headust ja muretust. Inimesel, kellel on palju varjata ei ole jaksu naerda, sest tema mured piinavad teda. Vahel aitab naer ka mured ja argipäeva koormad unustada. Usun, et kõik meist on tundnud, kuidas mõni hea naerma ajav nali paneb unustama parasjagu südamel olevad raskused ja annab jaksu leida oma probleemidele lahendusi
annaabi.ee 
