eluaastani vanemate kulul ja toel. Noorel inimesel on ka füüsiliselt lihtsam elu. Nende keha on ilusam, tugevam ja vastupidavam. Noored ei pea vaevama oma pead selle üle, et kui korra jääl kukud, siis võib-olla sealt enam püsti ei saagi. Noor keha võitleb ka haigustega paremini. Noortel on elu veel ees ja saab uskuda, et tulevik on päikesepaisteline. Noore inimese elu teeb kindlasti lihtsaks vähesed kohustused paljude õiguste kõrval. Elukogenematus teeb elu lihtsamaks. Me ei oska karta asju, mis meile haiget teha võivad. On ju tuntud väljend ´´nooruse lollused´´. Kui need vähegi mõistuse piiresse jäävad, on need andeksantavad ega sega ülejäänud elu. Noorele inimsele lubatakse rohkem. Noori soositakse: vanemad toetavad, kool toetab, ühiskond toetab. Tihti tahavad noored inimsed olla juba vanad ja kanda seda rasket vastutuskoormat, kuid vananedes jälle vastupidi. Tuntakse justkui ängistust ja vajadust
„Kuradile kõik see patsifism! See on võltsõpetus, argade ja jõuetute nahapäästmise vale!“ Ta julges vaenlast tulistada ja muutis ka oma usku - temast sai tulihingeline punaarmee vihkaja. Ahas selle eest ei osanud alguses arvata, kelle poolt olla - kas punaste või valgete. Lõpuks sai ta aru, et need valitsemise vormid on sarnased, mõlemad tahavad oma rahvast kaitsta ja hoida. Ta otsustas, et peab võitlema Eesti ja eestlaste nimel. Kas noorus ja elukogenematus muudab inimesed julgemaks ja entusiastlikumaks sõja suhtes? Raamatu põhjal võin ma nii öelda küll. Poisid olid alguses väga entusiastlikud sõja suhtes, ootasid väga kuna nad saavad relva käes hoida ja ega nad ei saanud ka olla kehvemad Treffneri õpilastest, kes ka sõjas osalesid. „Nüüd on ta siis sõdur ning peab juba esimesel käsklusel haarama oma laetud püssi ja avama surmava tuleandmise elavate inimeste pihta, kathlemata, kas ta seda võib, ja küsimata, kas ta seda tahab
annaabi.ee 
