isegi tappa (teenides ise selle pealt kasumit). See viitab sellele, et laste emotsionaalne väärtus ühiskonnas oli nii väike, et inimesed olid valmis raha teenimise nimel kõigeks – ka tapma. Kahjuks tuleb tõdeda, et inimesed väärtustavad rohkem materiaalseid väärtusi kui sotsiaalseid väärtusi nagu inimsuhted. 3. Millised võiksid olla ühiskonnas moraalselt aktsepteeritavad põhjused laste elukindlustuseks tänapäeval? - Ohtliku spordialaga tegelemine- nt. oht end vigastada ja jääda eluks ajaks ratastooli - Lapse ravi eest tasumine – nt. mõne tõsisema õnnetuse korral - Hariduse tagamine lapsele.
majanduslik olukord. Töölisklassi lapsed olid rohkem rahalise, kui emotsionaalse väärtusega. Keskklassi perede lapsed käisid koolis ning keskendusid eneseharimisele. Haridust peeti tuleviku allikaks. Hiljem, kui loodi seadused, mis keskendusid laste heaolule, sai ka töölisklass aru, et laste tööjõud ei ole efektiivne ja mõttekam on panustada laste tulevikku. 6. Millised võiksid olla ühiskonnas moraalselt aktsepteeritavad põhjused laste elukindlustuseks tänapäeval? Tänapäeva seaduste juures on võimatu teha lapsele elukindlustus eesmärgiga sellest raha teenida. Nagu ka artiklis oli mainitud, on moraalselt aktsepteeritav põhjus laste elukindlustuseks siis, kui laps ongi teatud põhjustel pere sissetuleku allikas ning vanematel puudub sissetulek või kui nad elavad toetustest. Siiski on see väga spetsiifiline ning lapse töötamine peab olema seadustega kooskõlas. Üks näide on laste töötamine filmides ja meedias
sellepärast, et teenida nende pealt raha lapsi meelega haigestuda lastes ning isegi neid mõrvates. Samas leiti ka, et laste kindlustamine vaesemates peredes on vajalik, et lapse surma puhul talle väärikas matus korraldada. Hiljem aga leidsid inimesed, et laste kindlustamine on tagatiseks vanematele õpingute, haiglaravi jms kulutuste katmise eest. 3) Millised võiksid olla ühiskonnas moraalselt aktsepteeritavad põhjused laste elukindlustuseks tänapäeval? Näiteks ravikulude tasumiseks, sest see on väga kallis. Lisaks ka tagatiseks vanematele lapse elatamisele kulunud ressursside ja aja eest, kui lapsega peaks midagi tõsisemat juhtuma.
kesklassi peredes? Kuidas need väärtused muutusid? Tööliskassi peredes olid lapsed materjaalne väärtus, keskklassis oli rohkem emotsionaalne väärtus, tähtis oli haridus. Lõpuks suurenes ka laste väärtus töölisklassis, hakati tähelepanu pöörama haridusele. Alguses keskenduti sellele mis juhtub lapsega siis kui ta sureb, väiteks matused. Hiljem kakati tähelepanu pöörama lapse arengu toetamisele. Millised võiksid olla ühiskonnas moraalselt aktsepteeritavad põhjused laste elukindlustuseks tänapäeval? Hoolitakse oma lapsest ja tahetakse talle paremat tulevikku, Kui lapsel on raske haigus mis nõuab pidevat hoolt ja suuri summasid ja kui pere ise ei suuda ise kõige selle eest tasuda.
rohkem. Samuti tagati neile lapsepõlv, kus juba varases eas ei pidanud nad suure mahuga tööle hakkama. Aja möödudes väärtused muutusid. Töölisklassis ei peetud enam last tulevaseks tööliseks, vaid järeltulijaks, kes pakkus perele rõõmu ja muid emotsioone. Niisamuti ka keskklassis. Lastele omistatud väärtused töölis- ja keskklassis said üsna sarnaseks. 6. Millised võiksid olla ühiskonnas moraalselt aktsepteeritavad põhjused laste elukindlustuseks tänapäeval? Ma leian, et lapse elu otsene kindlustamine on üsna amoraalne, sest juba hetkel leidub inimesi, kes saavad lapsi lastetoetuste eesmärgil. Elukindlustamisega võivad kaasneda ka 19. sajandiga sarnased juhtumid, kus vanemad jätevad lapse nälga ja laps surem. Küll aga peaks elukindlustus eksisteerima kujul, kus vanemad saavad lapsele tuleviku jaoks raha koguda või kindlustada laps õnnetusjuhtumite puhuks.
annaabi.ee 
