tingitud allergiast, kuid omab pärilikku eelsoodumust. Haigust põeb ligikaudu 2 % maailma elanikkonnast. Kõrgeim haigestumine on Norras (4,8 %), madalaim jaapanlastel ning haigus praktiliselt puudub Ameerika indiaanlastel. Psoriaas võib avalduda igas vanuses, kuid sagedamini eluperioodidel 16-22 a. ja 57-60 a. Mehed ja naised on võrdselt haaratud, kuigi lapseeas esineb haigust tüdrukutel rohkem kui poistel. Psoriaasi avaldumist ja haiguse edasist kulgu mõjutavad tugevalt elukeskkondlikud tegurid. Psoriaasi avaldumine võib olla väga erineva raskusega kergest, üksikute kolletega vormist kuni raskete vormideni, kus haaratud on kogu nahk, peanahk , küüned ja liigesed. Psoriaasi iseloomustavad punetavad, ketendavad, selgepiirilised naastud( tihedamad, nahapinnast pisut kõrgemad laigud), mis paiknevad kehal sageli sümmeetriliselt (näit. mõlemal põlvel, küünarnukkidel). Ketendus naastudel on tavaliselt hõbedaselt valkjas, kuid võib ka üldse puududa,
tingimustel välja üürima sotsiaalsete riskidega leibkondadele. Segregatsioon sotsiaalne eristus, nt äärelinnarajoonides nn kõduelamurajoonide tekkimine Eluasemevaldkonna probleemid: SOTSIAALSED: Eluasemed pole kõigile Eesti elanikele kättesaadavad; erivajadustel vastavaks kohaldatud korterite vähesus. EHITUSTEHNILISED: Eluasemefondi amortiseerumine ja kvaliteedi langus; eluasemefondi suured energiakulutused. ELUKESKKONDLIKUD: Eluasemekeskkonna kujundamise ebaefektiivsus; miljööväärtuslike eluasemepiirkondade seisundi halvenemine. LÄBIV: Elanikkonna vähene teadlikkus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2007) 1. Mõisted ja ajalooline telg eluasemekorralduses 20. sajandi keskel, linnade arenguajal suudeti palgatööjõule tagada minimaalne, odav ja madala kvaliteediga eluase. Enne teist maailmasõda oli Euroopa linnades enamik
annaabi.ee 
