ülbusega eestlaste au ja kõige kallima päranduse jalge alla tallaisid, pidid nüüd saama suure häbi osaliseks. III.NÕIA-USK JA NÕIA-PROTSESSID. Nõiausku on igal ajal ja igal pool probleemiks olnud. Üksi rahvas ei suuda sellist usku ära kaotada. Ebausku ja nõidumisi võis iga rahva juures leida. Suur osa Keskaja nõidumise salatempe on pärit Kreeka ja Rooma rahva käest. Roomlaste kirjadest võib lugeda, kuidas sortsinaised oma vaenlasi konnadeks, sokkudeks ja muudeks elukateks muutsid. Rahva seas olid levinud jutud inimestest, kes riideid seljast võtsid, huntideks hakkasid ja metsa jooksid. Katoliku usk soovis üht täielikku usus ühendust ja nõudis ilma armuta temale alistumist. Protesdandi usk austas ka mõistuse loodusliku õigust ning jättis üksikutele inimestele vabaduse oma nägemist mööda uskuda ja käituda. Kui ristiusk maale tuli, tunnistas iga rahvas testamendist kahtlasi osi õigeks. Usuajal said inimesed valida kas
tehtud, reaalselt ei eksisteeri. Tema arvates on need vormid ainult ühised jooned, mis sama liiki asjad omavad. Ta uskus veel, et kõige reaalsem ongi see, mida me silmaga näeme, mitte see, mis meie hinges on. Kõik, mis on tulnud meie teadvusesse, on tulnud sinna läbi meelte. Aristoteles arvas, et kõikide asjadel on oma eesmärk. Näiteks, et apelsinide eesmärk on olla inimestele toiduks. Aristoteles hakkas asju jagama kategooriatesse. Ta jagas asjad elututeks ja elavateks, elavad elukateks ja taimedeks ning elukad inimesteks ja loomadeks. Koolis kasutab Sofie filosoofiga õpitud teadmisi oma religioonifilosoofi kontrolltöös. Uues kirjas kirjutab Alberto hellenismist- perioodist, kus Kreeka kultuur valitses maailma. Alexander Suur lõi suure riigi, mis ulatus Aasiast Lääne-Euroopani. Selles suures riigis hakkasid kultuurid ühte sulanduma. Inimesed hakkasid kahtlema enda kultuuri õigsuses, algas pessimistlik ja kahtlev aeg
annaabi.ee 
