muusikaga plaatide kuulsus on võrreldav popmuusika omadega. Tema plaadid on olnud Grammy-auhinna nominentide seas. USA-s on Arvo Pärt üks mängitavaid nüüdisheliloojaid. Esimese eestlasena on ta pälvinud Ameerika Kunstide Akadeemia auliikme nimetuse. Ta on samuti Eesti Muusikaakdeemia, Tartu, Sydney ja Durhami ülikoolide audoktor ning Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia ja Belgia Kuningliku Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige. [2] 1.3 Arvo Pärt tänapäeval Ta on ääretult elujanune ja elurõõmus inimene. Ta armastab sõpruskonda, ka nendel hetketel, kui tal on mingi suur töö plaanis. Ta ei ole kerge ei ütleja. Inimesed kipuvad Arvot ikoniseerima ja püüavad teha temast mingit Püha Isa. Nad arvavad, et ta mingi ebamaine olevus, nii oma mõttemaailmalt, mõistuselt ja ellusuhtumiselt, siis selline ikoniseerimine on täiesti vale. Temasse tuleb suhtuda mõnikord nagu väiksesse lapsesse, kes on oma tujudega.
mitte välja tõrjutud. Kirjanik kirjutas parajasti raamatut koonduslaagritest ning tõi põhjuseks selle, et situatsioonikirjeldus annab olukorrast palju realistlikuma ülevaate kui statistika seda suudab. Remarque väitis ka, et inimese kujutlusvõime ei suuda numbreid kokku lugeda. Kui aga võtta keskmeks üks inimene, tema traagika, hakkab lugeja pilti kokku panema, tema peas hakkab olukord selginema. Kirjanik tõdes ka, et leidis end kirjanikuna üsna hilja. Ta oli nii elujanune, et ainult istuda ja kirjutada tundus meeletu raiskamine. Kirjanik tõdes ka, et kasutab oma teose „Läänerindel muutuseta“ meeletu eduga teeitud raha „elu haaramiseks“ ning ilmselt ka seetõttu, tõdeb ajakirjanik, kirjutab Remarque oma raamatuid alati väga pika ajaperioodi vältel ning liigub palju ringi. Siiski tunnistab kirjanik, et see pole elu, mida ta oleks eelistanud. Remarque tunnistab, et kui elu oleks läinud nii nagu ta tahab, omaks ta praegu maja kuskil
annaabi.ee 
