Milleks me ikkagi sõdu peame? Kas ainult selleks, et vaenlast välja suretada ja rohkem territooriume vallutada? Me suurendame sellega vaid kaduva sugupõlve hulka. Sõda on üldse väga vastuoluline sündmus inimese hingelisest aspektist. Me väärtustame humanismi, armastust, oma isamaad, perekonda, lähedasi, samal ajal püüame vältida surma, kuid tegutseme hoopis vastupidiselt. Astutakse sündmuste keerisesse, kus kaalul on nii enda kui ka teiste elu. Igal juhul oleme elujanulised ja pääseda soovib igaüks. Me nõuame „võimatute võimatut“. Ernest Hemingway on öelnud: „Igal asjal on algus ja lõpp. Keegi ei jää igavesti elama.“ Elu ja surm ongi üks suur paradoks. Me tahame olla elus, kuid sõjaga on surm lihtne saabuma, ka kõige suuremas hirmus. Sõda muudab nii selles osalejat kui ka meid ennast. Remarque’i, Hemingway ja teiste kirjanike elamuste kaudu see saame vaid aimu nende kogemustest. Iga
lõpetada. Ta kutsub välja vaimu, kellega rääkida ja ühisele nõule jõuda. Faust oli sel hetkel väga ebastabiilne ja ta lootis vaimu käest abi küsida. Ju, igatsetud vaim, sa hõljud siin! Siis ilmu, ilmu! Mis ootuspiin mu rinda lõhub, mis uus tunne ja tundmatu mind rõhub! See imejõud veab enda poole rinda. Sa pead, sa pead, kas maksku elu hinda! 2) Iseloomusta seitsme tabava omadussõnaga linnaväravate ees patseerivat rahvast! Rahvas: mitmekülgne, jutukas, lõbus, elujanulised, sõnakad, töökad, mitmekülgsed. Pill, keeglimäng ja metsik kära mind paneb tundma jubedust. Nad möirgavad kui arust ära, ja see on nende pidulust. 3) Kuidas suhtub rahvasse Faust? Faust suhtus rahvasse väga hästi, ta oli neisse lausa lugupidav, sest nii tema kui ka tema ise oli rahvast palju aidanud. Faust sulandus rahvasse, proovis nende jooke ja soovis õnne ja edu nende tegemistes. Faust: Ma teie maitsvat jooki proovin, teid tänan, elu-tervist soovin.
vange piinama. Vangide tulistamise ajal lasi 509 Weberi maha. Teos kui struktuurne tervik Teose probleemistik: Surma ootus tahtejõud ellu jääda kuni vabanetakse Ebainimlikud piinad inimlikuks jäämine Kirjanik vastatandab parteilisust südamlikkusele,avameelsusele ja peab neid vaenulikeks. Teos kui struktuurne tervik Põhiidee Inimese tõeline vaenlane ei ole mitte teine inimene, vaid surm. Piisava tahtejõuga ja elujanulised inimesed kannatavad ka kõige ebainimlikumad piinad ära. Tuleb võidelda surma vastu ja inimlikkuse eest. Teose tegelased Peategelane: · Vangid: Westhof, Bucher, · 509 Lebenthal, Ahasveerus, Kõrvaltegelased: Wolf, Berger, Goldstein, · Juhtkomandant: Neubauer Scheller, Buchsbaum, · Komandandid: Breuer, Werner, Münzer, Remmen, Karel,
annaabi.ee 
