kroonida üht oma suurteost, Üheksandat sümfooniat. See kujutab endast kokkuvõtet klassiku revolutsioonilisest kunstist, mis kehastab mitmesugustes vormides mässu ideed vabaduse ja rõõmu nimel. Aastail 18241826 kirjutas Beethoven viis kvartetti, mis on jäänud kõige keerulisemateks ja omapärasemateks. Need väljendavad helilooja hilist filosoofilist vaimulaadi. Iga viimane kvartett on ere jutustus tema sisemaailmast. Neis on palju reipaid ja elujaatavaid momente. * * * Kokku on Beethoven kirjutanud sümfooniaid, avamänge, muusikat lavateostele, tantse orkestrile, klaverikontserte, sonaate viiulile, klaverile, tshellole, klaverivariatsioone, teoseid mandoliinile, vokaalmuusikat ooperile, missadele, oratooriumitele, aariaid. Armastus, kannatus, tahtekindlus, masendus ja uhkustunde tõusud ja mõõnad, sisemised tragöödiad see kõik kajastub Beethoveni loomingus.
,,Vaikiva olekuni" viisid mitmete asjade koosmõju: majanduskriis 1929-33 (krooni devalveerimine 1933), sagedased valitsusevahetused, vapside tegevus ja üldine pettumus parlamentaarses korras (,,tugeva käe" nõudmine). 12. märts 1934 viisid Päts ja Laidoner vapse ennetavalt läbi riigipööre ning saatsid laiali Riigikogu. Järgnevatel aastatel prooviti hakati ka kultuurielu riiklikumalt juhtima ning seda propaganda-masina ette rakendada. Teater pidi olema koht, kus esitatakse elujaatavaid tükke, andes edasi rahvuslust ja teovõimsust. Hakati tegelema omateatri otsingutega (eestile omane teater). Teisalt soodustati riikliku kultuuripoliitika seisukohalt sobiva temaatika ja tendentsiga näidendite kirjutamist ja kavvavõtmist. Populaarseks said teatrites ajaloolised näidendid suurte vabaõhulavastustena (Adsoni "Toomapäev"; Visnapuu "Maa vabaduse eest", Kivikas "Nimed marmortahvlil") ja teisena positiivselt külamiljööd kujutavad näidendid. Kuid
annaabi.ee 
