Natuke vanemaks saades hakkas Freud arvama, et tegelikult instinktidest ei piisa kogu elu ära seletamiseks. Libido on huvitav ja popp termin, mõnu nimel oleme me igavesti valmis tegudeks, kuid ometi, kogu asja lõpptulemuseks on ju lõpetada rahulikult, ilma mingite vajadusteta. Elu eesmärk näeb välja tegelikult täpselt nagu surm. Seega hakkas Freud Elionora Travjanka Sigmund Freud psühhoanalüüsi teooria oletama et tegelikult on eluinstinkti all ja kõrval surma instikt. Ta oletas, et tegelikult alateadlikult tahab igaüks meist hoopis surra! Esialgu tundub selline idee natuke imelik ja paljud Freudi õpilased selle ka hülgasid, tegelikult on selles vist praktikas ka väike point. Elu võib vahest olla valus ja väsitav. Enamuse jaoks on tegelikult elus ju rohkem valu kui mõnu, kuigi me seda tunnistada ei taha. Surm ju tegelikult vabastaks meid kõigest sellest jamast.
80 ekstreemse vastajaga tehti avatud intervjuu ja TAT projitseerimistehnika test. Kahele inimesele tehti psühhoanalüüs. Töö tõi esile olulise probleemi: eelarvamuse. Uurimine läks massiliseks. See töö polnud üldse uurinud, kuidas eelarvamuse tulid. Tagasi Frankfurti ja Freudi juurde. Peale taasasutamist Saksamaal 1950ndail fokuseeriti taas Freudile. Eestvedajaks Marcuse, kes ilmutas 1955 aastal "Eros ja tsivilatsioon," kus pani sotsioökonoomilisse konteksti eluinstinkti erose ja surmainstinkti thanatose. 60ndate tudengirevolutsioonides sai Marcusest kultusmees "Ühedimensioonilise mehe" 1964 tõttu. 78 Koolkond keskendus kapitalistliku "pähemäärimisreklaami" kriitikale. Nende ideed levisid üle maailma, kuid praegu on instituut hääbumas. Kriitiline kool versus kommunikatsiooniuuringute empiiriline kool Nägid massikommunikatsiooni rolli erinevalt