1560. aastal oli klooster linnusena välja ehitatud, klooster asus siis hertsog Magnuse valduses. 1561. aasta sügisel vallutasid kloostri rootslased. 1576. aastal peale Läänemaa vallutamist tulid vene väed Padisele. Kloostrit piirati kaks päeva, misjärel see 20. veebruaril 1576 alistus. Venelased jäid Padisele neljaks aastaks. Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinkis 1622. aastal Padise kloostri Riia bürgermeistrile Thomas von Rammile. Ligi 150 aastat kasutati kloostrit eluhoonena, täpsemalt kirikut, mis oli muudetud vahelaega kahekorruseliseks. 1770. aastatel ehitati kloostrist ida poole Padise mõisa uus peahoone. 1766. aastal klooster põles ja sellest ajast saadik on osaliselt varemeis. Sellest ajast sai alguse endise kloostri areng Padise mõisana. Kloostri korrastus- ja restaureerimistöödega alustati 1930tel aastatel. Oma suurima õitsengu saavutas klooster 1400. aasta paiku, mil lisaks ulatuslikele
Venekeelset sõna saab eesti keeles tõlkida kahte moodi: ühes tõlkes neitsi, teises neiu. See võis oma mõju avaldada hilisema eestikeelse nimevariandi kujunemisel. Esimese Eesti Vabariigi ajal, 1921. aastal ilmunud eestikeelses Tallinna juhis oli mainitud ,,Mägdeturm-i" ja ,,Mädchenthurm-i" ning torn oli tõlgitud kui Neiutorn. Lisainformatsioonina: ,,ehitatud 1360. aastal, tarvitatav eluhoonena, asub Siversi aias".9 See on väga huvitav leid, sest seni on arvatud, et kaks eelmainitud saksakeelset nimekuju tõlgiti 19. sajandi lõpus valesti eesti keelde. Tuleb välja, et esmalt oli eesti keeles kasutusel olnud nimekuju Neiutorn mis oli otsesem tõlge saksa keelest. Seega oli tegu kaheharulise nimekuju transformeerumisprotsessiga. Millalgi 1920ndate lõpus ja 1930ndate alguses kinnistus eestikeelne nimekuju Neitsitorn.
annaabi.ee 
