alkoinfo.ee, 2013). 3.2. HIV Kati nakatus HIVi, kuna teda vägistanud Markus oli saanud oma eelmiselt partnerilt viiruse. HIVi haigestumisel ilmnevad sümptomid alles hiljem ja seega inimene ei tea oma haigusest enne kui testimas käib. Markuse eelmine partner soovitas tal testima minna ning Markus kutsus Kati kaasa, et teha kindlaks kas ka neil on viirus. Kati ei uskunud, et tal võiks selline haigus olla, kuna tavaliselt seostatakse HIVi narkomaanide ja eluheidikutega. Kuid testi tulemus näitas, et ta on HIV-positiivne. "Mõni võtab selle uudise kindlameelselt vastu ja peab seda oma elustiili arvestades asjade loogiliseks käiguks. Teine kurvastab, kuid lepib ja elab edasi. Mõni tapab ennast ära. Mõni jätkab murede meelemürki uputamist või hakkab seda tegema. Mõnel on haigusega raske leppida, kuid ajapikku saab ta sellega siiski hakkama. Kati ei teadnud, kuhu liigitus tema, kuid tundis, et arst oleks sama hästi võinud talle kuuli silmade
Tamizdat märgistab väljaandeid, mis koostati tegelikult NL territooriumil ning saadeti Läände ja anti seal välja. Olemasolevat režiimi kritiseerisid suuremal või väiksemal määral. Ka see fenomen õitseb kõige enam just Brežnevi ajal, 60ndate II poolel, 70ndad. Mida edasi, seda tugevamaks muutus teisitimõtlejate intellektuaalne potentsiaal. Kui 60ndate keskpaiku julgeolek naeruvääristas dissidentlust laiemale avalikkusele sel moel, et tegemist on eluheidikutega, kes ühiskonnas hästi toime ei tule jne, 60ndate lõpuks olid dissidentidega liitunud maailmanimed- Aleksander Solženitsõn, Andrei Sahharov. Viimane oli olnud ka tuumaprojekti juures, kuid 60ndate lõpus astub režiimi vastu välja. Nende inimeste naeruvääristamine polnud julgeoleku ja võimude puhul väga lihtne. Lisaks dissidentlik liikumine tugevneb ka organisatoorselt, tekivad selgelt kitsamad grupid- nt seadusliku kaitse liikumine, inimõiguste kaitse