kunsti. Kuid juba esimesel päeval kuulis Bach 68- aastase organisti Buxtehude mängu. See avaldas Johann Sebastian Bachile väga suurt muljet. Plaanitud nelja nädala asemel veetis Bach Lübeckis neli kuud. Lübeckis võtts Bach Buxtehudelt kõik, mis suutis, ja pöördus alles siis tagasi Arnstadti. Reis Lübecki iseloomustab veenvalt Bachi loomingulist sihikindlust. Muusikas nägi ta elu eesmärki ja mõtet. Muusika oli Bachile tõeliseks elufilosoofiaks ja loominguline enesetäiendamine sai talle kõrgemaiks ülesandeks. Isikliku kasu väiklased arvestused oli Bachile võõrad, ta asus seisukohal, et helilooja loominguline arenemine peab täiel määral vastama mitte ainult tema enda isiklikele huvidele, vaid eelkõige selle ürituse huvidele, mida helilooja on kutsutud teenima. Kuid tema üelmused Arnstadtis mõtlesid teisiti. Kirikunõukogu ei olnud rahul Bachi loomingulise tegevusega. Varsti pärast Arnsatadti tagasijõudmist 21
madalamate seisuste, eriti talupoegade suhtes. 16. sajandil kinnitas sogun samuraide privileegid ja keelas lihtinimestel relvakandmise. Samuraid said alamrahva üle piiramatud õigused. Näiteks kui samurai tahtis katsetada uue mõõga tugevust, võis ta selleks karistamatult kasutada esimese ettejuhtuva madalamasse seisusesse kuuluva inimese pead. Bushido kujundas samuraide aukoodeksi, mille samuraid muutsid oma elufilosoofiaks ja järgisid seda igal elujuhtumil. Aukoodeksi hulka kuulus õiglus, julgus, halastus, viisakus, ausus ja siirus, au, ustavus, enesevalitsus, enesetapp ja kättemaks, mõõka suhtumine, samurai hing, samurai kasvatus ja ettevalmistus. Õiglust mõistab samurai väga laialt. Tema jaoks ei ole midagi vastikumat ja vähem vastuvõetavat kui salakavalad kokkulepped ja ebaausad lepingud. 4